Bioressursside väärindamise investeeringutoetus aitab ettevõtetel ellu viia rohepöördega seotud uuendusi. Toetus on suunatud nendele, kes tahavad anda looduspõhistele materjalidele suuremat majanduslikku väärtust ja kasutada neid senisest nutikamalt. Toetust saavad taotleda äriühingud, mis on tegutsenud vähemalt kaks majandusaastat ja kelle müügitulu kahe eelneva aasta keskmisena on vähemalt sama suur kui soovitud toetussumma. Taotluse minimaalne suurus on 100 000 eurot, maksimaalne 1,5 miljonit eurot. Kokku jagatakse toetust 9,3 miljoni euro ulatuses. Raha tuleb Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastust. Toetuse eest saab soetada või välja vahetada seadmeid ja masinaid, mis aitavad bioressursse senisest paremini väärindada. Näiteks toetatakse lahendusi, mille abil saab teraviljast toota valku või biomaterjale, kalast valmistada kalajahu ja -õli, kasutada toidutööstuse jääke bioenergia tootmiseks või asendada fossiilseid pakendimaterjale taastuvatega. Samuti võib toetus aidata näiteks piimatootmise kõrvalsaaduste väärindamisel, mis sobivad tervisetoodetesse või farmaatsiatööstusele. Üks eesmärk on toetada süsinikneutraalset tootmist ja nutikat ressursikasutust. Taotlusi saab esitada Riigi Tugiteenuste Keskuse e-toetuste keskkonnas kuni 22. aprillini 2025 kell 16.30. Enne seda tuleb läbi viia ostumenetlus riigihangete registris – hinnapakkumuste esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 15 tööpäeva. PRIA on taotluste esitamise perioodi pikendanud, et anda ettevõtjatele rohkem aega hangete korraldamiseks ja vältida puudulike taotluste esitamist. PRIA juhib tähelepanu, et toetust ei anta vaid keskkonnasäästlikkusele viitava sildi alusel. Vajalik on läbimõeldud äriplaan ja konkreetsed investeeringud, mille abil luuakse lisandväärtust või saavutatakse selge keskkonnakasu. Näiteks on PRIA esindajad varem rõhutanud, et oluline on ettevõtte valmisolek ja võimekus ellu viia investeering, mis toob kaasa reaalset muutust tootmises või toote kvaliteedis. Otsused taotluste rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta tehakse hiljemalt 18. juuliks 2025. Toetuse saajatel on investeeringu elluviimiseks aega kuni 31. maini 2026. Lisainfot toetuse tingimuste ja taotlemise kohta leiab PRIA kodulehelt. Küsimuste korral saab abi PRIA investeeringutoetuste infotelefonilt 737 7678 või e-posti aadressilt info@pria.ee.

Alates 21. aprillist 2025 saavad Eesti korteriühistud taotleda toetust, mille eesmärk on parandada nende valmisolekut kriisiolukordadeks, nagu elektrikatkestused, kütteprobleemid või veevarustuse katkestused. Toetust haldab Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) koostöös Siseministeeriumiga. Toetuse eesmärk ja tingimused Toetuse eesmärk on suurendada korteriühistute toimepidevust ja valmisolekut kriisiolukordades. Toetus katab 100% abikõlblikest kuludest, maksimaalselt kuni 10 000 eurot ühe korteriühistu kohta. Taotlusperiood kestab 21. aprillist kuni 30. novembrini 2025 või kuni eelarvevahendite lõppemiseni. Toetatavad tegevused Toetust saab kasutada erinevateks tegevusteks, mis suurendavad korteriühistu kriisivalmidust, sealhulgas: - Varugeneraatorite ja muu hädavajaliku varustuse soetamine. - Kriisiplaanide koostamine ja koolituste läbiviimine. - Sidevahendite ja muu kriitilise infrastruktuuri parendamine. Taotlemise protsess Taotlused tuleb esitada läbi e-toetuse keskkonna. RTK soovitab taotluse ettevalmistamisel hoolikalt läbi mõelda vajalikud tegevused ja eelarve, et tagada projekti edukas elluviimine. Täiendav teave Lisainfot toetuse tingimuste ja taotlemise kohta leiate RTK ametlikult veebilehelt: https://www.rtk.ee/korteriuhistule-kriisivalmiduse-suurendamine-2025 See toetus on suurepärane võimalus korteriühistutele suurendada oma elanike turvalisust ja valmisolekut ootamatuteks olukordadeks. Soovitame huvilistel varakult alustada taotluse ettevalmistamisega, et kasutada maksimaalselt ära pakutavat toetust.

Ringmajanduse programm toetab tegevusi, mis aitavad säästa ressursse, vähendada jäätmeid ja arendada kestlikku majandamist. Programm on suunatud nii ettevõtetele, omavalitsustele kui ka teistele organisatsioonidele, kes soovivad panustada keskkonnahoidu. Programmi kaudu rahastatakse näiteks maapõueressursside säästlikku kasutamist, maastike korrastamist, geoloogilise teabe korrastamist ning tegevusi, mis aitavad vähendada maavarade kasutamisega seotud keskkonnamõjusid. Samuti toetatakse ringmajanduse mudelite kasutuselevõttu, keskkonnateadlikkuse tõstmist ja kestliku tarbimise ning tootmise lahenduste arendamist. 2025. aasta kevadises taotlusvoorus saab toetust küsida EMAS-keskkonnajuhtimissüsteemi ja EL ökomärgise sertifikaadi taotlemiseks. Sügiseses voorus lisanduvad ka muud tegevused, mille sisu on veel täpsustamisel. Varem on toetust saanud näiteks projektid, mis on arendanud ökodisaini, elutsükli hindamist, tööstussümbioosi või ringluspõhiseid teenuseid ja tooteid. Samuti on toetatud jäätmetekke vältimist, korduskasutust, teadusuuringuid plastide ja tekstiili kohta ning geoloogilise ja keskkonnainfo korrastamist. Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, ettevõtted, mittetulundusühingud, sihtasutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja füüsilisest isikust ettevõtjad. Projekti kestus võib olla kuni 24 kuud, uuringute ja arenduste puhul kuni 36 kuud. Vajadusel on võimalik taotleda abikõlblikkuse perioodi pikendamist. Taotlusvooru eelarve on 100 000 eurot ja ühe projekti minimaalne toetus on 3000 ja maksimaalne toetus 20 000 eurot.  Taotlusi hinnatakse vastavuskontrolli ja sisulise hindamise alusel ning menetlus võib aega võtta kuni kolm kuud alates esitamise tähtpäevast. Toetuse määr, taotluse maht ja muu oluline info avaldatakse iga taotlusvooru avamisel. Ringmajanduse programm on oluline võimalus organisatsioonidele, kes soovivad muuta oma tegevust keskkonnasõbralikumaks ja aidata kaasa Eesti jätkusuutlikule arengule. Programmi kaudu saab ellu viia praktilisi ja mõjukaid lahendusi, mis aitavad nii loodusressursse säästa kui ka suurendada inimeste teadlikkust keskkonnateemadel.

Ehituse e-hüppe programmi viimases voorus said toetust 34 projekti, mis aitavad kaasa ehitussektori digitaliseerimisele. Toetuse kogusumma on 470 000 eurot, keskmiselt 13 827 eurot projekti kohta. Programmi rahastab Euroopa Liidu taasterahastu NextGenerationEU, seda haldab Kliimaministeerium ja elluviimist toetab Riigi Tugiteenuste Keskus. Toetuse saajate hulgas on näiteks Eesti Arhitektide Liit, kes arendab projekteerimishinna kalkulaatorit, AS Teede Tehnokeskus, kes juurutab tööprotsessides kaasaegseid sensoreid taristuandmete kogumiseks, ja Elva vald, kes arendab geoinfosüsteemi geodeetiliste andmete ristkasutuseks. Projektid on suunatud väga erinevatele ehituse valdkondadele, kuid kõiki ühendab eesmärk tõsta protsesside efektiivsust ja töökindlust läbi digilahenduste. Kliimaministeeriumi elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo sõnul on „ehitussektori digitaliseerimine hädavajalik, et suurendada tootlikkust, säästa ressursse ja parandada andmete kvaliteeti.“ Ta lisab: „Kui üks osapool – olgu ta tellija, ehitaja või kohaliku omavalitsuse spetsialist – muutub digipädevamaks, siis mõjutab see paratamatult ka kõiki teisi osapooli, kellega ta kokku puutub. Nii levib teadmine ja oskus kogu tarneahelas.“ Riigi Tugiteenuste Keskuse digiteenuste osakonna juhataja Arvi Kuura rõhutab: „Meil on hea meel, et taotlusi esitati seekord väga erinevatest valdkondadest ja piirkondadest – see näitab, et ehitusvaldkonna digiareng puudutab laia sihtrühma ning organisatsioonid on valmis muutusteks. Loodame, et projektide elluviimisel tekib juurde palju häid näiteid ja kasulikke tööriistu.“ Ehituse e-hüppe programmi kogueelarve on 4,5 miljonit eurot ja see kestab kuni 2025. aasta lõpuni. Varasemates voorudes on toetatud 70 projekti, mis on hõlmanud tootearendust, põhiprotsesside arendamist ja koolitusi. Programmi kaudu loodetakse kujundada ehitussektorist läbipaistvam ja kaasaegsem valdkond, kus otsused põhinevad parematel andmetel ja töö on tõhusam. Toetatud projektid leiad: https://ehupe.eehitus.ee/

Põllumajandustootjatel avaneb võimalus taotleda toetust, mis aitab korvata 2024. aastal loodusõnnetuste tõttu tekkinud saagikahjusid. Toetus on suunatud just neile, kelle rapsi-, rüpsi- või suviodrakasvatus kannatas talvekahjude, põua, kahjurite või teiste ekstreemsete ilmastikutingimuste tõttu. Toetust saavad taotleda nii füüsilisest isikust ettevõtjad kui ka juriidilised isikud, kes 2024. aastal kasvatasid vähemalt viiel hektaril rapsi, rüpsi või suviodra. Taotlusperiood on lühike: 30. aprillist kuni 7. maini 2025. PRIA arvestab kahjusid, mis on tekkinud konkreetsete ilmastikunähtuste tagajärjel, nagu talvekahjustused, öökülmad, kevadine põud, kuumalained, kahjurite levik ja liigsademed. Toetuse määramisel võetakse aluseks keskmine saagikus maakonna ja kultuuri lõikes. PRIA hindab kahju esinemist põllumassiivi tasandil ja maksab toetust, kui tegelik saak jäi vähemalt 30% alla viie aasta keskmise. Mida suurem on kahju ulatus, seda suurem on ka toetuse määr. Toetuse määrad varieeruvad sõltuvalt kahju ulatusest: - kui kahju on 30–49,99%, on toetuse määr 81 eurot hektari kohta, - kui kahju on vähemalt 50%, on toetuse määr 135 eurot hektari kohta. PRIA on kinnitanud, et toetuse väljamaksmine toimub hiljemalt 31. detsembriks 2025. Eeltäidetud taotlusvormid tehakse kättesaadavaks e-PRIAs ja nende täitmine on lihtne, et taotlemine oleks võimalikult sujuv. Eraldi tähelepanu pööratakse sellele, et taotleja peab olema täitnud 2024. aastal pindalatoetuse taotluse ja sellele märkinud vähemalt viiel hektaril rapsi, rüpsi või suviodra kasvatamise. See on toetuse taotlemise eeltingimus. Toetuse eelarve on 13,5 miljonit eurot ning see rahastatakse täielikult Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist. Selline kiire ja sihipärane toetus aitab põllumeestel leevendada loodusest tingitud raskusi ning jätkata tootmist ka keerulistes oludes. Täpsem info on leitav PRIA kodulehel: [pria.ee/toetused/erakorraline-loodusonnetusest-pohjustatud-kahju-huvitamise-toetus](https://www.pria.ee/toetused/erakorraline-loodusonnetusest-pohjustatud-kahju-huvitamise-toetus)

Toetused aitavad ellu viia projekte, mis toetavad Eesti arengut, kuid nende taotlemine võib olla keeruline. Õnneks on olemas ka teenused, mis seda lihtsustavad. Viimasel ajal on meedias arutletud riiklike toetusmeetmete rohkuse ja nende taotlemise keerukuse üle. Eestis on lisaks Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) hallatavatele riigieelarvelistele, Euroopa Liidu struktuurivahenditele ja rahvusvahelise koostöö programmidele (nagu Eesti-Läti, Kesk-Läänemere, Šveitsi-Eesti ning Norra ja EMP toetusmeetmed) ka mitmeid muid toetusi, näiteks põllumajandussektoris. See mitmekesisus võib tunduda keeruline, kuid toetuste kasutamine on siiski laialdane. RTK andmetel on Euroopa Liidu struktuurivahendite 2021–2027 perioodi 3,4 miljardi euro suurusest eelarvest juba 70% projektidele eraldatud ning 14% välja makstud. Lisaks on 13% rakenduskavast tulemuspõhine, mis tähendab, et toetuste jagamisel ja järelevalves keskendutakse rohkem saavutatud tulemustele kui protsessi tehnilistele detailidele. See võimaldab koos poliitikakujundajatega luua lihtsamaid lahendusi, et toetused jõuaksid nendeni, kes viivad ellu tegevusi, mis aitavad kaasa riigi pikaajaliste plaanide täitumisele. Järelevalve protsessid on samuti muutunud – kulusid kontrollitakse järjest enam lihtsustatud viisil. RTK rakendatavate toetuste puhul on maksete kiirus keskmiselt 27 päeva, mis tähendab, et toetusesaaja saab kulude esitamisest toetussumma oma kontole vähem kui kuu ajaga. Need meetmed on aidanud arendada Eesti majandust, tõsta inimeste elukvaliteeti ja parandanud elukeskkonda märkimisväärselt. Samas ei ole kõik toetusesaajad rahul. Mitmed omavalitsusjuhid on väljendanud kriitikat RTK tegevuse suhtes. Näiteks ütles Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla, et toetuste järelevalves keskendutakse mõnikord pisidetailidele, mis võivad põhjustada tarbetuid lisatöid ja venitada protsesse. Sarnaseid juhtumeid on olnud ka teistes omavalitsustes, ning mõnel juhul on see viinud kohtuvaidlusteni. Positiivseid näiteid leidub siiski rohkesti. Harvikhaigustega laste toetamiseks korraldati hiljuti taotlusvoor, kus riik ja abiorganisatsioonid ühendasid jõud. Selle kaudu toetati just neid, kes vajavad kallist ravi, mida riiklik ravikindlustus ei kata. Samuti käivitati erinevaid programme, mis aitavad kaasa rohepöördele, digiarengule ja piirkondade tasakaalustatud arengule. Kuidas saab easy.ee aidata toetuse taotlemisel? Kui toetuse taotlemine tundub keeruline, saab abi küsida teenuselt Easy.ee. Nende eesmärk on aidata sul leida sobiv toetusmeede ja juhendada sind kogu protsessi vältel – alates õigete dokumentide koostamisest kuni taotluse esitamise ja aruandluseni. Easy.ee teeb keerulised toetustingimused arusaadavaks ning aitab vältida vigu, mis võiksid saada takistuseks toetuse saamisel. Samuti tunnevad nad hästi erinevate asutuste nõudeid ning oskavad anda nõu, millised meetmed võiksid just sinu tegevusele või organisatsioonile sobida. Nende kogemus võimaldab sul säästa aega ja keskenduda oma projekti sisule, mitte bürokraatiale. Olgu tegemist ettevõtte arenguplaaniga, vabaühenduse algatusega või kohaliku omavalitsuse projektiga – easy.ee aitab sul toetuse üles leida ja selle edukalt taotleda.

Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) on teatanud Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetuse tingimuste muudatustest, mis lihtsustavad taotlejatel toetuse saamist. Muudatuste eesmärk on muuta toetuse taotlemine paindlikumaks ja kättesaadavamaks, et soodustada piirkonna ettevõtluse arengut. Üks peamisi muudatusi on omafinantseeringu määra vähendamine. Varasema 50% asemel on nüüd minimaalne omafinantseering 30%, mis võimaldab ka väiksematel ettevõtetel toetust taotleda. Samuti on laiendatud toetatavate tegevuste ringi, hõlmates nüüd lisaks tootmisseadmete soetamisele ka turundustegevusi ja tootearendust. RTK esindaja sõnul on need muudatused tehtud vastavalt taotlejate tagasisidele ja vajadustele. "Soovime, et Kagu-Eesti ettevõtjad saaksid paremad võimalused oma äri arendamiseks ning seeläbi piirkonna majanduse elavdamiseks," märkis RTK esindaja. Kagu-Eesti ettevõtluse arengutoetus on oluline meede piirkonna majandusliku aktiivsuse suurendamiseks. Uuendatud tingimustega loodetakse kaasata rohkem taotlejaid ning toetada mitmekesisemaid projekte, mis aitavad kaasa piirkonna arengule. Täpsem info: https://rtk.ee/kagu-eesti-ettevotluse-arengutoetuse-andmine-2021-2027

Erametsaomanikel on taas võimalus taotleda toetust looduskaitseliste piirangute tõttu saamata jäänud tulu kompenseerimiseks. Taotluste esitamine toimub 4. aprillist 30. aprillini 2025. Toetuse eesmärk ja tingimused Natura 2000 erametsades elurikkuse soodustamise toetuse eesmärk on hüvitada metsaomanikele tulu, mis jääb saamata, kui nende metsamaa asub looduskaitselise piiranguga alal. Toetust saab taotleda metsamaale, mis asub Natura 2000 võrgustiku piiranguvööndis, sihtkaitsevööndis või projekteeritaval alal, samuti sihtkaitsevööndis väljaspool Natura 2000 ala. Toetuse määrad sõltuvad kaitsetaseme rangusest: - 160 eurot hektari kohta sihtkaitsevööndis või kaitstava loodusobjekti sihtkaitsevööndis; - 160 eurot hektari kohta piiranguvööndis asuvas või hoiualal asuvas direktiivis määratletud metsaelupaigas; - 160 eurot hektari kohta sihtkaitsevööndiks projekteeritaval alal; - kuni 60 eurot hektari kohta piiranguvööndis või hoiualal, kui seal ei ole määratletud metsaelupaika. Kuidas taotleda ja millal oodata toetust Taotlusi saab esitada e-PRIA kaudu. Kui oled uus kasutaja, tuleb eelnevalt registreeruda PRIA kliendiks. Vajalikud juhised kliendiks registreerumiseks ja andmete muutmiseks on e-PRIA keskkonnas kergesti leitavad. Toetuse menetlemisega tegeleb Keskkonnainvesteeringute Keskus, kes teeb otsused hiljemalt 30. aprilliks 2026. PRIA maksab toetused välja hiljemalt 30. juuniks 2026. Miks toetuse määrad tõusid? Regionaal- ja põllumajandusminister Piret Hartman on selgitanud, et uued määrad on õiglasemad ja arvestavad paremini metsaomanike saamata jäänud tulu. Rangema kaitsekorraga alade ühikumäär tõusis 19,4% ja moodustab nüüd 81% hinnangulisest tulukaotusest. See muudatus aitab paremini tasakaalustada looduskaitseliste piirangute mõju erametsade majandamisele. Toetus on suunatud metsaomanikele, kelle maadel kehtivad looduskaitselised piirangud. Kui sinu metsamaa asub vastaval alal, tasub kindlasti toetuse tingimustega tutvuda ja taotlus õigeaegselt esitada. See on võimalus katta osa tulust, mis looduskaitse tõttu jääb teenimata. Rohkem infot leiad toetuse lehelt: https://www.pria.ee/toetused/natura-2000-erametsades-elurikkuse-soodustamise-toetus-2025

Riik eraldab kohalikele omavalitsustele 70 miljonit eurot hoonete energiatõhususe parandamiseks, et vähendada energiakulusid ja keskkonnamõju. Toetused on jagatud kaheks: olemasolevate hoonete renoveerimiseks suunatakse 45 miljonit eurot ja uute liginullenergiahoonete rajamiseks 25 miljonit eurot. Eesmärk on vähendada energiatarbimist, kasvuhoonegaaside heidet ja hoonete ülalpidamiskulusid, samal ajal parandades hoonete sisekliimat ning suurendades taastuvenergia kasutamist. Toetus aitab muuta hooned mugavamaks ja säästlikumaks, mis parandab ka kohalike elanike igapäevast elukeskkonda. Rahandusministri sõnul parandab see meede avalike teenuste kvaliteeti ja aitab omavalitsustel energiakulusid vähendada. Regionaalministri hinnangul loob see paremad tingimused elanikele ja toetab piirkondade arengut. Toetust saavad taotleda omavalitsused, nende allasutused või mitme omavalitsuse ühisasutused. Toetuse määr sõltub omavalitsuse sissetulekust elaniku kohta ning jääb vahemikku 40–70% projekti kogumaksumusest. Maksimaalselt on ühe projekti toetuse suurus 945 000 eurot. Taotluste esitamise tähtaeg on 28. juuni 2025 kell 16.00. Oodatav tulemus on energiatõhusamaks muudetud ligikaudu 70 000 ruutmeetrit köetavat pinda ja CO₂ heite vähenemine 1746 tonni võrra aastas. Varasemalt on toetustega renoveeritud näiteks Rakke teenuskeskus ja Roosna-Alliku lasteaed, mis on muutunud energiasäästlikumaks ning mille ülalpidamiskulud on märgatavalt vähenenud. Selle toetuse puhul on tegu märkimisväärse sammuga kohalike omavalitsuste kinnisvara kaasajastamisel. Avalikes kanalites on varasemalt rõhutatud, et sellised investeeringud tasuvad end ära mitte ainult kulude kokkuhoiu, vaid ka elanike rahulolu ja tervise seisukohalt. Kokkuvõttes loob see paremad tingimused avalike teenuste pakkumiseks ja annab selge suuna keskkonnateadlikumale tulevikule.

Alates 2023. aastast on riik suunanud korterelamute rekonstrueerimisse ligikaudu 275 miljonit eurot Euroopa fondide raha. Selle tulemusena paranevad elamistingimused hinnanguliselt ligi 32 000 inimesele üle Eesti. Endine taristuminister Vladimir Svet rõhutas, et Eesti inimeste soov oma kodusid renoveerida on suur ja kasvav. Ta tõi esile, et eraldi tähelepanu Ida-Virumaale on sealset renoveerimisaktiivsust tõstnud ning avaldas lootust, et ka saartel hoogustub tegevus. Ministri sõnul panustab toetus mitte ainult inimeste heaolusse, vaid ka Eesti ehitusturu arengusse ning loob tuhandeid töökohti – koos korteriühistute omaosalusega ulatub investeeringute kogumaht 435 miljoni euroni. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse korteriühistute toetuste juht Taniel Vain märkis, et mullu oktoobris avatud voor mahus 175 miljonit eurot on seni suurim. Osa rahastusotsuseid on veel ees, kuid praeguseks on toetatud juba 175 kortermaja rekonstrueerimist. Toetust on saanud muuhulgas muinsus- ja miljööväärtuslikud majad, suuremad hooned (üle 100 korteri) ning ka terved naabruskonnad, kus korraga uuendatakse mitut elamut. Lisaks toetustele pakub EIS ka rekonstrueerimislaenu, mis on abiks ühistutele, kelle projekte pangad ei rahasta või pakuvad ebasoodsaid tingimusi. Taniel Vain rõhutab, et kõige tõhusama tulemuse annab terviklik renoveerimine, millele toetus ongi suunatud. Samas võimaldab laen teha ära kõige kiiremini vajaminevad tööd. EIS on teinud rahastusotsuseid kokku 365 ühistule. 2023. aasta üle-eestilises voorus toetati ligi 160 projekti kokku 80 miljoni euro ulatuses, millest juba ligi 50 kortermaja on valmis või kohe valmimas. 2024. aasta kahe Ida-Virumaa vooru raames on toetust saanud veel 32 ühistut. Suurim arv rahastatud ühistuid on Harjumaal (49), Tartumaal (46) ja Viljandimaal (36). Toetusi saab jätkuvalt taotleda näiteks Hiiumaal, Saaremaal, Põlvamaal ja Valgamaal, samuti suurte kortermajade puhul. Samuti on avatud uus, 10 miljoni euro suurune voor Ida-Viru korteriühistutele. Endise ministri Vladimir Sveti sõnul on Euroopa Liidu erinevatest fondidest hoonete renoveerimiseks aastani 2026 ette nähtud üle poole miljardi euro ning loodetakse, et selline stabiilsus jätkub ka tulevikus. Lisaks pakub EIS käendust nendele ühistutele, kelle laenurisk on pankade hinnangul kõrgem. 2024. aastal sõlmiti 36 käenduslepingut, millega tagati laene 12 miljoni euro ulatuses. See tähendab paremaid elamistingimusi veel 36 kortermajale. Rohkem infot kuidas taotleda: https://kredex.ee/et/kodudkorda

Eesti ettevõtete jaoks on välisturgudele laienemine sageli seotud märkimisväärsete finantsiliste väljakutsetega. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) pakub ekspordilaenu, mis on mõeldud Eestis toodetud kaupade eksportimise tehingute rahastamiseks. See võimaldab eksportijatel pakkuda välisostjatele pikaajalisi maksetähtaegu, saades samal ajal müügitehingu rahast kuni 95% kätte kohe kauba või teenuse üleandmisel. Minimaalne maksetähtaeg algab kahest aastast ja võib ulatuda kuni kümne aastani, kusjuures laenusumma võib olla kuni 15 miljonit eurot ühe ostja kohta. Ekspordilaen on suunatud Eestis tegutsevatele ettevõtetele, kes toodavad kapitalimahukaid kestvuskaubad või osutavad pikaajalisi teenuseid ning müüvad need otse lõppkliendile välisriigis. See tähendab, et ekspordilaen ei sobi ettevõtetele, kes müüvad oma toodangut edasimüüjate või vahendajate kaudu. Ekspordilaenu kasutamine annab ettevõtetele võimaluse pakkuda ostjatele lisaks kauba või teenuse müügile ka ostu finantseerimise lahendust. See võib olla otsustavaks teguriks tehingu sõlmimisel, kuna võimaldab müüjal saada raha kohe kätte, samal ajal kui välisostja tasub graafiku alusel, minimaalselt kaks makset aastas. Lisaks saab ekspordilaenuga finantseerida ka müüja enda tootmisperioodi kulusid, kusjuures tootmisperioodi finantseerimisel maksab müüja kuni kauba üleandmiseni ainult kokkulepitud ekspordilaenu intressi. Ekspordilaenuga kaasneb kohustuslik krediidikindlustus, mis võimaldab juba tehingu sõlmimise käigus veenduda välispartneri krediidikõlbulikkuses. Võimalike kindlustatud riskide realiseerumise korral, näiteks kui ostja muutub maksejõuetuks isegi ajal, kui toodetav kaup ei ole veel üle antud, annab see võimaluse saada kindlustushüvitist kuni 95% ulatuses eksporditehingu väärtusest või kantud tootmiskulude ulatuses. Ekspordilaenuga saab finantseerida ka kohustusliku krediidikindlustuse kindlustusmakset ning lisada selle eksporditehingu väärtuse hulka. Mitmed Eesti ettevõtted on juba ekspordilaenu abil oma tegevust laiendanud ja välisturgudele sisenenud. Näiteks energia tootmise ja kasutamise terviklahendusi pakkuv Procon OÜ kasutas EISi ekspordilaenu ja krediidikindlustust umbes 2 miljoni euro suuruse projekti elluviimiseks. Proconi juhatuse liige Margus Arvisto sõnas: "EISi ekspordilaen ja krediidikindlustus mängisid meie ettevõtte arengus võtmerolli, võimaldades ellu viia ca 2 miljoni euro suuruse projekti, mida me ilma nende toeta poleks olnud suutelised teostama. Laen kattis meie tootmiskulud ja hoidis kassavood tasakaalus, tagades projekti eduka elluviimise." Samuti on ekspordilaen aidanud Baltimaade suurimal masinaehitusettevõttel AS Hekotekil saavutada tehingu, kus kliendi üheks tarnija valimise kriteeriumiks oli tarnija võime pakkuda ostetava kauba väljaostmiseks aastatepikkust makseaega. Hekoteki finantsjuht ja juhatuse liige Rain Nuka märkis: "EISi ekspordilaen ja selle tagamiseks väljastatud krediidikindlustus võimaldasid meil saavutada tehingu, kus kliendipoolseks üheks tarnija valimise kriteeriumiks oli tarnija võime pakkuda ostetava kauba väljaostmiseks aastatepikkust makseaega. Oma ressursside najal polnud meil tarnijana võimalik seda kliendile pakkuda. Tänuväärselt tuli EIS meile finantspartnerina selles tehingus toeks, võimaldades meil kliendi soovidega arvestades meie konkurentidega võrdväärselt konkureerida." Kui teie ettevõte plaanib laieneda välisturgudele ja vajab selleks finantseerimist, tasub kaaluda ekspordilaenu võimalusi.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avas 24. märtsil 2025 uue taotlusvooru, mille eesmärk on toetada jäätmetekke ja pakendamise vältimist ning vähendamist, samuti korduskasutuse edendamist Eestis. Taotlusvooru eelarve on 5 miljonit eurot, millest vähemalt 2 miljonit suunatakse projektidele väljaspool Tallinna ja Tartu regioone. Toetusmeede keskendub kolmele peamisele tegevusele: 1. Toidujäätmete tekke vähendamine: Toetatakse projekte, mis loovad või arendavad platvorme ja süsteeme, võimaldades tarbijatel ja ettevõtetel annetada või ümber jaotada toitu, mis muidu läheks raisku. Näiteks toidujagamiskapid, koostöö kohalike toidupankadega ning nutikad lahendused toitlustussektorile ja kaubandusele. Ühe projekti toetus jääb vahemikku 10 000 kuni 200 000 eurot. 2. Pakendite ringlussevõetavuse parandamine: Ettevõtted saavad toetust pakendiliinide või nende osade väljavahetamiseks, et võtta kasutusele ringlussevõetavad pakendid või pakkematerjalid. Samuti toetatakse pakendidisaini loomisega seotud kulusid, kui need on osa terviklikust projektist. Toetussummad ulatuvad 50 000 kuni 500 000 euroni. 3. Korduskasutuspakendite kasutamise laiendamine Toetatakse investeeringuid korduskasutuspakendite süsteemide loomiseks või laiendamiseks, sealhulgas vajalike seadmete ja tehnoloogiate soetamiseks. Projekti toetus võib olla 50 000 kuni 2 miljonit eurot. Toetuse taotlemine ja tingimused Toetust saavad taotleda väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted, mittetulundusühingud, sihtasutused ning kohalikud omavalitsused. Taotlused tuleb esitada e-toetuse keskkonnas, valides vastava vooru sõltuvalt projekti investeeringu asukohast: - Tallinna ja Tartu regioon: Tallinna linn, Maardu linn, Harku vald, Saue vald, Saku vald, Kiili vald, Rae vald, Jõelähtme vald, Viimsi vald ning Tartu linn. - Väljaspool Tallinna ja Tartut: Kõik ülejäänud piirkonnad Eestis. Toetuse määr ja omafinantseeringu kohustus sõltuvad konkreetsest tegevusest ning taotleja tüübist. Detailsema teabe saamiseks soovitame tutvuda KIKi kodulehel avaldatud toetuse andmise tingimustega. citeturn0search0 Kutsume üles osalema! Keskkonnaminister on rõhutanud, et jäätmetekke vähendamine ja korduskasutuse edendamine on olulised sammud ringmajanduse suunas liikumisel ning aitavad kaasa keskkonnahoiule ja ressursside säästlikule kasutamisele. Kõiki potentsiaalseid taotlejaid kutsutakse üles aktiivselt osalema ning panustama Eesti keskkonna jätkusuutlikkusse. Lisainformatsiooni saamiseks soovitame osaleda KIKi korraldatud infopäevadel või vaadata järele vastavad materjalid nende kodulehel. https://www.kik.ee/et/toetatavad-tegevused/jaatmetekke-ja-pakendi-vahendamine

Eesti süvatehnoloogia iduettevõtted saavad nüüd taotleda kuni 50 000 euro suurust toetust oma äriarendusprojektide elluviimiseks. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avas taotlusvooru, mis kestab 17. märtsist kuni 14. aprillini 2025. Toetuse eesmärk on aidata kaasa kõrgtehnoloogiliste toodete ja teenuste arendamisele ning nende rahvusvahelisele turule viimisele. Kellele on toetus mõeldud? Toetust saavad taotleda Eesti äriregistrisse kantud mikro- ja väikeettevõtted, mis on tegutsenud kuni viis aastat. Taotleja peab olema süvatehnoloogia iduettevõte, mis tegeleb näiteks kõrgtehnoloogiliste materjalide, tehisintellekti, biotehnoloogia, autonoomsete sõidukite, robootika, fotoonika, mikroelektroonika, nanotehnoloogia, kvantarvutuse, meditsiini- ja neurotehnoloogia või kosmosetehnoloogia arendamisega. Ettevõtte meeskonnas peab olema vähemalt kaks täiskohaga töötajat. Milleks saab toetust kasutada? Toetust võib kasutada mitmesugusteks tegevusteks, sealhulgas: - Toote, teenuse või tehnoloogia rahvusvahelise turusobivuse testimine ja potentsiaalsetelt klientidelt tagasiside kogumine. - Toote- ja teenusekontseptsiooni nõudluse katsetamine või esmase uuringu läbiviimine võimalike klientide seas. - Testturundus sihtturul. - Rahvusvahelistumise strateegia koostamine. - Rahvusvahelise kasvu rahastamise analüüs. - Juhtimise ja organisatsiooni arendamine rahvusvahelise kasvu toetamiseks ning jätkusuutlikkuse põhimõtete juurutamine. - Rahvusvahelise investori otsimine. - Intellektuaalomandi õiguste ja patendi analüüsi tegemine. - Toote, teenuse või tehnoloogia rahvusvahelistumisele suunatud regulatsioonidega vastavuse tagamise teenused. Taotlemise tingimused ja protsess Toetuse maksimaalne suurus on 50 000 eurot, millest vähemalt 25% peab katma taotleja omafinantseeringuna. Kogu toetussumma selles voorus on 250 000 eurot. Taotlused tuleb esitada struktuurifondide e-toetuse keskkonnas hiljemalt 14. aprilliks 2025 kell 16.00. Taotluse vormi ja lisadokumentide näidised on kättesaadavad EISi kodulehel. Toetuse mõju ettevõtetele EISi esindaja sõnul aitab see toetus süvatehnoloogia iduettevõtetel suurendada oma äriarenduse kompetentsi, luua suurema lisandväärtusega tooteid ja teenuseid ning parandada võimekust siseneda rahvusvahelistele turgudele. Toetus võimaldab ettevõtetel kiirendada oma arengut ja suurendada konkurentsivõimet globaalsel tasandil. Lisainformatsiooni ja taotlemise juhised leiab EISi ametlikult veebilehelt.

Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) on avanud 2025. aasta keskkonnateadlikkuse programmi taotlusvooru, mille eesmärk on suurendada ühiskonna teadlikkust keskkonnakaitse ja jätkusuutliku arengu teemadel. Taotluste esitamise tähtaeg on 14. aprill kell 17.00. Programmi eesmärk ja toetatavad tegevused Keskkonnateadlikkuse programm on loodud kujundamaks arusaama, et inimene on osa loodusest ning meie majandustegevuse ja kultuuri jätkusuutlikkus sõltub loodusest. Programmi raames toetatakse tegevusi, mis käsitlevad säästva keskkonnakasutuse põhimõtteid, looduse ja inimühiskonna seoseid, looduses toimuvaid protsesse, sealhulgas kliimamuutusi ja nendega kohanemist, ning elurikkuse tundmaõppimist. ​ 2025 aastal on toetust võimalik taotleda järgmistele tegevustele: Keskkonnahariduslike õppeprogrammide läbiviimine keskkonnahariduse keskustes.​ Üleriigiliste teavituskampaaniate elluviimine.​ Keskkonnahariduslike rahvusvaheliste programmide koordineerimine.​ Keskkonnahariduse keskuste üleriigilise võrgustiku arendamine.​ Keskkonnateadlikkust suurendavate tele- ja raadiosaadete loomine.​ Loodusajakirja "Eesti Loodus" väljaandmine.​ Toetuse taotlejad ja tingimused Toetust saavad taotleda mittetulundusühingud, sihtasutused, keskkonnakaitsega tegelevad asutused, kohalikud omavalitsused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud, äriühingud ning füüsilisest isikust ettevõtjad. Keskkonnahariduslike õppeprogrammide läbiviimisel saab taotlejaks olla keskkonnahariduse keskus, mis vastab keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskavas toodud definitsioonile. Taotlemine ja tähtajad Taotluste esitamise tähtaeg on 14. aprill kell 17.00. Taotlemine toimub KIKi e-toetuse keskkonna kaudu. märtsil toimus infotund, mille salvestust saab vaadata KIKi YouTube'i kanalil https://www.youtube.com/watch?v=ijl9CP55hEw ning ettekannet KIKi kodulehel https://kik.ee/sites/default/files/keskkonnateadlikkuse_infopaev_19032025.pdf Kommentaarid ja tagasiside Eesti Keskkonnahariduse Ühing (EKHÜ) on varasemalt rõhutanud keskkonnateadlikkuse programmi olulisust, märkides, et see aitab kujundada arusaama inimese ja looduse seostest ning toetab jätkusuutliku arengu põhimõtteid. ​ Keskkonnaministeeriumi esindajad on samuti rõhutanud programmi tähtsust, öeldes, et see aitab suurendada ühiskonna teadlikkust keskkonnakaitse ja jätkusuutliku arengu teemadel. ​ Kokkuvõte Keskkonnateadlikkuse programmi taotlusvoor pakub suurepärase võimaluse organisatsioonidele ja ettevõtetele panustada keskkonnateadlikkuse suurendamisse Eestis. Taotluste esitamise tähtaeg on 14. aprill kell 17.00, seega soovitame huvilistel aegsasti oma taotlused ette valmistada ja esitada.

Eesti riik arendab uut digitaalset ekspordiportaali, mis lihtsustab ettevõtetel välisturgudele laienemist ja aitab neil leida ekspordivõimalusi. Uus platvorm koondab ühte kohta olulised andmed ja kontaktid, muutes ekspordiprotsessi ettevõtete jaoks kiiremaks ja sujuvamaks. Ekspordi kahekordistamise eesmärk Välisminister Margus Tsahkna sõnul on eesmärk „järgmise kümne aasta jooksul Eesti eksport kahekordistada“. Ta rõhutas, et mida rohkem Eesti ettevõtted erinevatesse riikidesse oma tooteid ja teenuseid müüvad, seda paremini läheb riigil ja ühiskonnal tervikuna. „Seetõttu peame ettevõtetele mõeldud riikliku tugisüsteemi digitaalsete lahenduste abil efektiivsemaks muutma ning tegema kõik, et majanduse kasvutrend pikemalt jätkuks,“ ütles Tsahkna. Ekspordiportaal on osa laiemast riiklikust strateegiast, mis keskendub ettevõtluse toetamisele ja ekspordi kasvule. Portaal pakub ettevõtjatele koondatud ligipääsu turuinfoks, kontaktivõrgustikeks ja ekspordivõimalusteks, vähendades samas bürokraatlikku koormust. Ettevõtetele vajalik tööriist Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) juhatuse liige Sigrid Harjo märkis, et „see on oluline samm meie ettevõtete rahvusvahelise konkurentsivõime tõstmisel“. Tema sõnul võimaldab ekspordiportaal ettevõtetel kiiremini ja mugavamalt leida vajalikke kontakte ning saada teavet sihtturgude kohta. Ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts tõi välja portaali praktilise väärtuse: „See aitab vähendada bürokraatiat ja lihtsustab ettevõtjate jaoks välisturgudele sisenemist.“ Digilahendus toetab majanduskasvu Uue ekspordiportaali arendamine on osa laiemast digitaliseerimisest, mis aitab ettevõtjatel kiiremini ja tõhusamalt tegutseda. Kuigi portaali valmimistähtaeg ei ole veel teada, on arendajad kindlad, et see saab olema oluline tugi Eesti eksportööridele. Tulevikus plaanitakse portaali funktsionaalsust pidevalt täiendada, et see vastaks võimalikult hästi ettevõtete vajadustele ning aitaks kaasa Eesti ekspordi kasvule.

Eesti riik on avanud suuremahuliste investeeringute toetusmeetme, et soodustada ettevõtete konkurentsivõime, ekspordivõimekuse ja lisandväärtuse kasvu. Toetust saavad taotleda ettevõtted, kes plaanivad vähemalt 100 miljoni euro suurust põhivara investeeringut ning loovad selle tulemusena vähemalt 30 uut töökohta. Toetuse taotlemine algas 10. märtsil 2025 kell 12:00 ja kestab kuni 11. augustini 2025 kell 16:00. Eelnõustamiseks vajalike dokumentide esitamise tähtaeg on 11. juuli 2025. Meetme kogumaht nelja aasta peale on 160 miljonit eurot, millest ühe investeeringu toetus on Harjumaal 10% ja teistes maakondades 15% projekti mahust või maksimaalselt 20 miljonit eurot. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) juht Alan Adojaan on öelnud, et tegemist on uue meetmega, mis on mõeldud just suurettevõtetele materiaalsete ja immateriaalsete varade soetamiseks ja ehitiste jaoks, mis annab mastaapse võimenduse ettevõtte arenguhüppeks. Toetuse eesmärk on meelitada Eestisse suuremahulisi investeeringuid, pakkudes paindlikku ja kiiresti rakendatavat meedet, mida teised riigid juba ettevõtetele pakuvad. Praeguses geopoliitilises olukorras on oluline teha lisapingutusi, et olla atraktiivne koht investeeringuteks. Toetust võivad taotleda Eesti äriregistrisse kantud äriühingud, kellel ei ole avaliku sektori osalus üle 49%. Abikõlblikud kulud peavad olema vähemalt 100 miljonit eurot ning investeeringu tulemusena peab tõusma ettevõtja konkurentsivõime, ekspordivõimekus ja lisandväärtus. Toetuse saamiseks tuleb esitada taotlus EIS-ile ning läbida eelnõustamine. Oluline on tagada esitatavate andmete korrektsus ning esitada vajalikud dokumendid õigeaegselt. Toetuse maksimummäär on 20 miljonit eurot ning omafinantseering peab olema vähemalt 85%. EIS-i andmetel on suuremahuliste investeeringute toetusmeede oluline samm Eesti majanduse arendamisel, pakkudes ettevõtetele võimalust teha mastaapseid investeeringuid ning luua uusi töökohti. See aitab kaasa ka Eesti positsiooni tugevdamisele rahvusvahelisel areenil kui atraktiivne sihtkoht suurinvestoritele. Ettevõtted, kes soovivad toetust taotleda, peaksid tutvuma toetuse tingimustega EIS-i kodulehel ning võtma vajadusel ühendust EIS-i spetsialistidega, et saada täiendavat teavet ja juhiseid taotlemisprotsessi kohta. Oluline on alustada ettevalmistustega aegsasti, et tagada taotluse edukas esitamine ning suurendada võimalusi toetuse saamiseks. Kokkuvõttes pakub suuremahuliste investeeringute toetus ettevõtetele ainulaadset võimalust teha suuri investeeringuid, mis aitavad kaasa nende konkurentsivõime ja ekspordivõimekuse kasvule ning loovad uusi töökohti, toetades seeläbi kogu Eesti majanduse arengut. Meetme täpne kirjeldus ja taotlemine: https://eis.ee/toetused/suurinvesteeringute-toetus

Veel kuni 18 Märtsini saavad Eesti ettevõtjad taotleda toetust teadus-​ ja arendustöötajate tööjõukulude katmiseks. Eesmärgiks on suurendada Eesti ettevõtete tootlikkust, säilitades olemasolevaid ja luues uusi teadus-​arendustöötaja töökohti. Toetuse suurus on 50 protsenti töötaja 2024. aasta teisel poolel teadus-​arendustegevusega seotud töötasult arvestatud tulumaksust.  „Taotleda on lihtne, sest arvestame toetust Maksu-​ ja Tolliameti andmete põhjal. Taotluse saab esitada sisuliselt veerand tunniga ning aruandlust toetuse saamisega ei kaasne,“ selgitas EISi toetuste osakonna juht Monica Hankov. Ettevõtjad on teadus-​ ja arendustöötaja toetust saanud taotleda alates eelmise aasta suvest, mil avanes esimene taotlusvoor. Siis aitas EIS katta teadus-​ ja arendustöötaja kulusid rohkem kui 40 ettevõttes üle Eesti. Esindatud olid väga erinevad valdkonnad, sh tööstusdisain, majade projekteerimine, toidutööstus, ravimiarendus.  Statistikaameti andmetel oli 2023. aastal Eestis ligi 470 teadus-​​ ja arendustegevusi raporteerivat ettevõtet, kus töötab teadus-​​ ja arendusvaldkonna töötajaid. Töötajate arvu kasvu veab selgelt erasektor. Kui aastal 2015 töötas Statistikaameti andmetel erasektoris 1700 teadus-​​ ja arendustöötajat, siis 2023 juba üle 4500. Samas tuhande elaniku kohta on see näitaja jätkuvalt üle kahe korra vähem kui näiteks Soomes või Rootsis.  Võrreldes läinud aasta vooruga on toetuse tingimused veelgi soodsamad, kuna majandus-​ ja tööstusminister Erkki Keldo allkirjastas jaanuaris määruse muudatused, millega toetuse osakaal suurenes 25%lt 50%ni. Toetust on võimalik taotleda Eestis registreeritud ettevõtetel, kellel on vähemalt üks teadus-​​arendusvaldkonna töötaja, kelle eest tasutakse Eestis tulumaksu. See võib olla teaduskraadi või kõrgharidusega insener või teadlane, kes elukutselisena tegeleb alus- ja rakendusuuringutega või teeb katse-​​ ja arendustöid uute teadmiste, toodete, protsesside, meetodite ja süsteemide loomiseks. Aga samuti ka tehnik, kes on teadus-​​ ja arendustööga seotud ning kellel on kutsetunnistus valdkonnas, milles ta töötab teadlase või inseneri juhtimisel.  Teadus-​ ja arendustöötajate klassifitseerimisel ei lähtuta ametinimetusest, vaid tegevustest, millega töötaja tegeleb. Kui teadus-​ ja arendustöötaja täidab lisaks muid ülesandeid, lähtutakse toetuse arvutamisel vaid teadus-​ ja arendusega seotud ülesannete osakaalust. Tegemist on taotlusvoorupõhise toetusega, mis tähendab, et toetust saab taotleda kogu perioodi jooksul, mil voor on avatud ehk 17. veebruarist kl 9 kuni 18. märtsini kl 16. Taotlusvooru eelarve on 3 miljonit eurot ja toetust rahastatakse riigieelarvest. Rohkem infot toetuse kohta: https://​eas.​ee/​toetused/​teadus-​​ja-​are​ndus​toot​aja-​toetus/