16. septembril 2025 toimub Tallinnas PROTO avastustehases seminar „Loomemajanduse mõju ja innovatsioon“, kus tutvustatakse värsket uuringut Eesti loomemajanduse olukorrast. Päeva eesmärk on näidata, kuidas loomeettevõtted panustavad innovatsiooni, millised on sektoris suurimad väljakutsed ning kuhu ulatuvad kasvuvõimalused. Kohapeal on eksperdid, ettevõtjad ja poliitikakujundajad, kellega saab arutada loomemajanduse rolli ühiskonnas ja majanduses. Seminari ajakava on järgmine: * **09:30–10:00** – Kogunemine ja kohv. Registreerumine, tutvused ja päeva häälestus. * **10:00–10:05** – Avasõnad Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse poolt. * **10:05–10:20** – Kultuuriministeeriumi mõtteid loomemajanduse arendamisest ja tulevikust. * **10:20–11:00** – Kantar Emori ülevaade uuringu metoodikast ja peamistest avastustest. * **11:00–12:00** – Majandusdoktor Helery Tasane: uuringu tulemuste tõlgendamine ja tulevikuvõimalused. * **12:00–12:45** – Sirutuspaus ja arutelud kohvitassi kõrval. * **12:45–13:15** – Inspiratsioonilugu: Alpa Kids „Mis on nelja aastaga muutunud!?“. * **13:15–14:00** – Paneelarutelu ekspertidega, kus kuulajad saavad esitada küsimusi ja arutleda sisuliselt. EISi ja Kultuuriministeeriumi koostöös korraldatav seminar on mõeldud eelkõige ettevõtetele, arenduskeskustele ja tugistruktuuridele, kes tegutsevad loomemajanduses või toetavad seda sektorit. Samuti on oodatud juhid, kes otsivad uusi ideid ja praktilisi kogemusi. Seminari rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond, et tõsta loomemajandusalast teadlikkust ja toetada valdkonna arengut Eestis. Viimastel aastatel on loomemajanduse teemadel meedias palju räägitud. Näiteks rõhutas Kultuuriministeeriumi asekantsler Merilin Truuväärt Postimehe intervjuus, et loomemajandus ei ole ainult loominguliste inimeste hobi, vaid kiiresti kasvav majandusharu, mille eksport ja rahvusvaheline haare annavad Eestile uue konkurentsieelise. Sellised sõnavõtud kinnitavad, et sektorit nähakse strateegilise võimalusena, kus innovatsioon sünnib loovuse ja tehnoloogia koostööst. Kui sul on huvi, saad seminaril osaleda tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine. See on hea võimalus saada osa uutest teadmistest ja aruteludest, mis aitavad mõista, kuidas loovus ja majanduslik kasu saavad käia käsikäes. https://eis.ee/s%C3%BCndmused/fookuses-loomemajandus-uuring-moju-ja-innovatsioon/

Alates 27. augustist 2025 saavad Eesti toiduainetööstused esitada PRIA kaudu taotlusi investeeringutoetuseks, mis on mõeldud ehitiste rajamiseks ja seadmete soetamiseks. Taotlusvoor on avatud kuni 15. oktoobrini ning eelarve kokku on 30 miljonit eurot. Toetuse eesmärk on parandada toiduainetööstuse majanduslikku suutlikkust ja konkurentsivõimet ning aidata kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisele. Toetatavad tegevused hõlmavad tehnoloogilisi uuendusi, digitaliseerimist, automatiseerimist, sisendite varustuskindluse suurendamist ja turule orienteerituse tugevdust. ### Kellele toetust makstakse? Taotlejateks võivad olla mikro-, väike-, keskmise suurusega ja suured ettevõtted, kui nende põhitegevuseks on toiduainete või joogitootmine. Toetust saavad ka mikro- ja väikeettevõtted, kelle põhitegevus pole toidutootmine, kuid kes kahe eelneva majandusaasta jooksul on müünud põllumajandussaadusi või nendest saadud töötlustooteid vähemalt 14 000 euro eest. Toetuse suurus katab 15 % kuni 50 % toetusele kuuluvatest kuludest. Protsent sõltub ettevõtte suurusest ja planeeritavatest tegevustest. ### Taotluste esitamine ja tingimused Taotlusi saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA keskkonnas. Uutel taotlejatel tuleb end esmalt PRIA kliendiks registreerida. Tingimused on kirjas regionaalministri määruses „Perioodi 2023–2027 toiduainetööstuste investeeringutoetus“. Nõuded puudutavad maksuvõla puudumist, ettevõtte maksevõimelisust, varasemate toetuste korrektsust, karistusregistri andmeid ja muud jätkusuutlikkust. Samuti arvestatakse hindepunkte, mis sõltuvad ettevõtte suurusest ja tegevuse sisust. ### Kommentaarid ja kontekst Kuigi PRIA uudis ise tsitaate ei sisaldanud, on meedias rõhutatud, et toetusega saab luua uusi tootmisüksusi, investeerida digilahendustesse ja tõsta sisendite varustuskindlust. Samuti on see võimalus moderniseerida olemasolevat tootmist. Varasemad sarnased toetused on olnud olulised näiteks energiajulgeoleku tagamisel – näiteks on toetatud ettevõtteid, kes investeerisid generaatoritesse või varuenergia süsteemidesse, et tagada tootmise jätkumine ka kriisiolukorras. EASi endine juht Kati Kusmin on öelnud, et investeeringud, millel on nii majanduslik kui keskkondlik mõju, on Eesti toidusektori tuleviku jaoks hädavajalikud. Samasuguseid seisukohti on väljendanud ka tööstussektori liidrid, rõhutades vajadust paindliku, aga tugeva toetussüsteemi järele. ### Kokkuvõte 27. augustist kuni 15. oktoobrini 2025 saavad Eesti toiduainetööstused taotleda PRIA kaudu toetust ehitiste rajamiseks ja seadmete soetamiseks. 30 miljoni euro suurune toetusmeede aitab tõsta sektori konkurentsivõimet, soodustab tehnoloogilisi uuendusi ja aitab kaasa keskkonnaeesmärkide täitmisele. Taotluste esitamine toimub e-PRIAs ning ettevõtete sobivus selgub erinevate kriteeriumide põhjal, sealhulgas maksukuulekus ja jätkusuutlikkus. https://www.pria.ee/uudised/toiduainetoostused-saavad-tanasest-prialt-taotleda-toetust-ehitistesse-ja-seadmetesse

KIK avab 25. augustil 2025 uue toetuse kortermajade juurde laadimistaristu rajamiseks, aidates luua mugavaid ja energiasäästlikke laadimisvõimalusi inimestele üle Eesti väljaspool Tallinna ja Tartut. ### Mis ja kellele see toetus on? Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab ühistutele ja kohalikele omavalitsustele mõeldud toetusvooru 25. augustil 2025 kell 10.00. Üritus kestab seni, kuni eelarve – **900 300 eurot** – on ammendunud. Taotlusmeetmest saavad osa võtta: * **korteriühistud**, millele kuuluvad ehitatud hooned on enne 10. märtsi 2021 (sellest kuupäevast on see ülesanne arendaja vastutus ehitusseaduse järgi); * **kohalikud omavalitsused**, kes saavad rajada avalikke laadijaid kortermajade lähedusse, aga mitte kaugemale kui 300 meetrit. Kõik rajatav peab kasutama **ainult taastuvenergiat**. ### Mida toetatakse ja kui palju? Toetus jaguneb mitmel viisil sõltuvalt projektist: * **Projekteerimine ja ehitus**: * 757 € iga laadimispunkti kohta, kui paigaldatakse 2–10 laadimispunkti; * 370 € iga laadimispunkti kohta, kui paigaldatakse 11–20 laadimispunkti. * **Laadijad**: * 615 € üks laadija (võimsus kuni 21 kW); * 1612 € üks laadija, mis on 22 kW või võimsam ja millel on rohkem kui üks vähemalt 11 kW laadimispunkt; * 11 300 € üks kiirlaadija (võimsus vähemalt 40 kW), mida saab eesmärgipõhiselt paigaldada kahe kuni 20 laadimispunkti projekti raames. * **Teised vajalikud kulud**: * 370 € dünaamilise koormusjaotussüsteemi soetamiseks ja paigaldamiseks; * 199 € iga ampri kohta elektrivõimsuse juurde ostmiseks või uue võrguühenduse loomiseks sobiva peakaitsmeni. **Näide**: Kui ühistu paigaldab kaheksa 22 kW laadimispunkti, toetuse summa kujuneb järgmiselt: * 8 × 1612 € = 12 896 € laadijate eest; * 370 € dünaamilise süsteemi eest; Tähtajal küsitud summaarne toetuse maht kokku kujuneb \~13 266 €, millele võib lisanduda ka toetus elektrivõimsuse suurendamiseks ja käibemaks. ### Taotlemise protsess ja tähtajad Hoia kalender lahti: * **25. august 2025**, kell 10.00 – toetusvoor avatav. * **4. september 2025** – infopäev toimub Teamsi keskkonnas, eelregistreerimine avatud kuni **2. septembrini**. Taotlusi käsitletakse nende saabumise järjekorras ja menetlemisaeg on kuni **60 päeva**. Toetust rahastatakse Euroopa Liidu kauplemissüsteemi (HKS) tulu vahenditest. ### Miks see oluline on? Taristuminister **Kuldar Leis** on selgitanud, et "elektriautode arv kasvab kiiresti – prognooside järgi on viie aasta pärast Eesti teedel juba üle 30 000 elektriauto". Väga olulise julgustajana on riiklikult vajalik toetada laadimisvõimekusi eriti väiksemates piirkondades, kus erasektor veel ei toimi. Projektikoordinaator **Lilian Olle** rõhutas, et toetuse saamiseks peab laadimistaristu olema projekteeritud ja ehitatud kasutades dünaamilist koormusjaotussüsteemi ning tagama mõistliku elektrivõimsuse. Kui soovid koostada sobiva taotluse, saada konsultatsiooni või täpsustada toetuse tingimusi, anna märku. Võime üheskoos samm-sammu haaval valmis kirjutada kandva ja eduka taotluse!

RTK on loonud uue lahenduse, mille kaudu näed, kuidas Eesti kasutab 2021–2027 toetusperioodi 3,37 miljardi euro suurust ühtekuuluvuspoliitika fondide raha – nii summasid kui valdkondi. Nüüd saab igüks ise silma peal hoida, kuhu eurorahad Eestis lähevad. RTK veebis on nüüd olemas “Toetuste statistika” leht, kust leiab ülevaate sellest, kui palju raha on välja makstud, milliste riigiasutuste kaudu raha liigub ja milliseid valdkondi toetatakse. Näiteks saad vaadata, milliseid fonde – ERF, ESF‑ +‑fondid, Ühte­kuuluvusfond, Õiglase ülemineku fond – kasutatakse, ja milliseks otstarbeks (nt roheline, digiareng, sotsiaalne sidusus). Seda kõike ülevaatlikult ja nii eksperdile kui tavakasutajale arusaadavalt. Leht on kujundatud selgelt, et info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele. Uuendatud info on alati värske ja reaalaja lähedane. Vaata tutvustavat lehte siit: [https://rtk.ee/toetuste-ulevaated-oigusaktid/ulevaade-toetatud-projektidest/toetuste-statistika](https://rtk.ee/toetuste-ulevaated-oigusaktid/ulevaade-toetatud-projektidest/toetuste-statistika) RTK lahendus näitab 3,37 miljardi kasutust – see on ühtekuuluvuspoliitika fondide kogu maht, mis Eestit 2021–2027 jooksul toetab. Nüüd saad jälgida, kui suur osa sellest on välja makstud, millised valdkonnad (näiteks rohelisem, digitaalsem, sotsiaalsem Eesti) saavad toetust ja mis riigiasutused on nende tegevuste eest vastutavad. Kui sind huvitab, milliseid meetmeid rahastatakse – olgu selleks infrastruktuur, ettevõtlus või sotsiaalprojektid – kõik see on nüüd lihtsasti leitav. RTK sotsiaalmeediapostitustes tuuakse välja, et nüüd saad ise jälgida, kuidas euroraha liigub  , et info on avatud ja sinu käeulatuses – enam pole vaja keerulisi aruandeid otsida, kõik on nähtav ühes kohas. Samas annab see riigi toimimisest tunda kui läbipaistvast ning kodanikule suunatud protsessist, kus igaüks saab jälgida, kuidas avalikud vahendid reaalselt suunatakse. Kokkuvõtteks võib öelda, et see on hea uudis sulle ja kõigile, kes tahavad teada, kuidas ja kuhu läheb meie euroraha. RTK uuest leheosast leiab detailsed andmed fondide kasutamise, rakendusasutuste ja valdkondade kohta – kõik selges ja kasutajasõbralikus vormis. See avalik info aitab mõista, kuidas Eesti rahastajate silmis liigub ja muutub ettevõtluse areng.

Rohuneeme külaselts sai 19 455 eurot kogukonnaprojektiks, mitmed teised taotlused on otsustamisel Eestis ainsa tehisintellektil põhineva rahastusplatvormi Easy.ee kaudu on rahastuse saanud esimesed toetustaotlused – ettevõtete arendusprojektidest kuni kogukonnaprojektideni. Kõik need on koostatud automaatselt Easy.ee AI algoritmide abil. Sel nädalal tehti positiivne rahastusotsus MTÜ Rohuneeme Külaseltsi taotluse kohta, mille tulemusel eraldatakse 19 455,50 eurot küla 650. aastapäeva tähistamiseks. Toetus saadi PRIA Leader programmi kaudu. Projekti raames luuakse küla ajaloo püsinäitus ning korraldatakse mitmeid avalikke üritusi, mis tutvustavad piirkonna ajalugu, traditsioone ja kultuuripärandit. „Easy.ee aitas meil leida just meie projektile sobiva toetusvõimaluse ning muutis kogu taotlusprotsessi kiireks ja arusaadavaks,“ ütles MTÜ Rohuneeme Külaseltsi juhataja Kaarel Aupaju. „See projekt aitab tuua kogukonna ja külalised kokku, et tähistada meie ajalugu ja pärandit.“ Easy.ee on Eestis ainus platvorm, mis koondab kõik riiklikud ja Euroopa rahastusvõimalused ühte kohta. Platvormil on üle tuhande aktiivse kasutaja, ligipääs ligi 700 rahastusmeetmele ning süsteem on tuvastanud juba ligi 75 000 sobivust Eesti ettevõtetele ja vabaühendustele. Teenus ühendab tehisintellekti, äriloogika ja ekspertnõustamise, et pakkuda tuge kogu taotlusprotsessi vältel. „Easy.ee on teinud suure sammu, tõestades, et taotluste kirjutamist on võimalik robotitele usaldada," ütles Easy.ee asutaja ja tegevjuht Alan Adojaan. „Need võidetud rahastused on vaid esimene samm selle keerulise ja aeganõudva inimtöö automatiseerimisel. Tehisintellekt võimaldab teha riigitoetused ligipääsetavaks ka neile, kes enne poleks sellele mõelnudki.” Easy.ee on juba laienemas ka teistesse Euroopa riikidesse. Ettevõtte eesmärk on muuta rahastuse leidmine ja taotlemine kiiremaks, lihtsamaks ja kättesaadavamaks kõigile organisatsioonidele – alates väikestest MTÜdest kuni suurettevõteteni.

Toetuse eesmärk on aidata kaasa erasektori teadus- ja arendustegevuse (TA) mahu kasvule ning TA-töötajate töökohtade säilimisele ja uute loomisele. Toetusega toetame ettevõtja TA kulusid, mis on seotud TA-töötaja töötasuga. Toetuse suurus toetuse saaja ühe TA-töötaja kohta on maksimaalselt 50% toetataval perioodil TA-töötaja eest Maksu- ja Tolliametile deklareeritud töötasult arvutatud tulumaksust. Toetuse väljamakse toimub Maksu-​ ja Tolliameti andmete põhjal. 📅 Taotlusvoor on avatud 11.08.2025 kell 9:00 – 05.09.2025 kell 16:00. Taotlemine on lihtne, sest toetuse arvestus põhineb perioodi 01.01–30.06.2025 TA-töötajate töötasuga seotud andmetel ning täiendavat aruandlust ei nõuta. Kelle jaoks on toetus mõeldud? Eesti äriregistrisse kantud äriühingud, kus töötab vähemalt üks teadus- ja arendustöötaja töölepingu alusel. TA töötaja on teadlane, insener või tehnik. Tööleping toetuse taotleja ja TA töötaja vahel on sõlmitud tähtajatult või kehtib vähemalt 12 kuud lepingu sõlmimisest. TA töötaja on töötanud perioodil 01.01–30.06.2025 vähemalt kolmel kuul ja ettevõte on deklareerinud Maksu- ja Tolliametile tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu ja tulumaksu. Mille jaoks toetust saab? TA töötaja töötasult deklareeritud tulumaksu katteks. Toetuse suurus ühe TA töötaja kohta on maksimaalselt 50 protsenti töötaja eest Maksu ja Tolliametile deklareeritud töötasult arvutatud tulumaksust. Aluseks võetakse TSD 02.2025–07.2025. Kui TA töötaja täidab lisaks muid ülesandeid, lähtutakse toetuse arvutamisel vaid teadus-ja arendusega seotud ülesannete osakaalust. Osakaalu määrab taotleja. 🔗 Rohkem infot leiab EISi veebist: https://eis.ee/toetused/teadus-ja-arendustootaja-toetus/

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) alates 1. augustist 2025 suurendas oluliselt ettevõtete laenukäenduse ulatust projekti mahtudel 5–10 miljonit eurot — toetuse määr kerkib seniselt 50 % tasemelt kuni 70 % laenusummast. Erandiks on ehitussektor, kus maksimumkäendus on 60 %. Lisaks sai EIS õiguse pakkuda käendust ka üle 10‑miljonilistele laenutele. Kaarel Aus, EISi laenude ja käenduste osakonna juht, sõnas: „InvestEU edasikindlustus võimaldab meil võtta suuremates projektides suuremaid riske. Sellega parandame ettevõtete ligipääsu rahastusele, aga edendame ka innovatsiooni. Muuhulgas saame nüüdsest kahese kasutuse puhul toetada kaitsetööstust, mis on Eesti jaoks oluline ja kasvav sektor.“ Tema sõnul on EIS valmis sekkuma olukordades, kus kommertspankade riskikülg on liiga kõrge: „EIS roll on sekkuda olukordades, kus on turutõrge — ettevõtetele minnakse oma finantsteenustega appi siis, kui kommertspankade jaoks on riskid liiga suured.“ Mis see tähendab ettevõtetele? Ettevõtjad saavad nüüd rakendada suuremahuliste investeeringute elluviimiseks soodsamaid laenutingimusi. Käenduse tõus 70 % ni ning sobivuse suurenemine üle 10‑miljonistes projektides tähendab, et panga või liisingu kaudu laenu võtnud ettevõtted saavad EIS-ilt suurema garantiitoetuse. See aitab ellu viia projekte, mis muidu panganduse riskikriteeriumide tõttu jäid teostamata. EISi ja Euroopa Investeerimisfondi (EIF) koostöö raames finantseeritakse teenuseid InvestEU programmi kaudu, et tagada eelkõige väikeettevõtetele kättesaadavamad laenud ja garantiid. Kontekst ja taust EIS on loodud 2022. aastal KredExi ja Enterprise Estonia ühendamisel ning pakub ettevõtjatele laene, garantiisid, toetusi ja nõustamist. Vaid aasta tagasi vähendas EIS oma kulusid ligi 3,3 miljoni euro võrra ning koondas tegevusi, et tõsta efektiivsust ja paremini suuta toetada ettevõtete rahastamist. Samas on eelmise aasta lõpus käivitatud suuremahuliste investeeringute toetusprogramm eeldanud projektimahtu vähemalt 100 miljonit eurot, toetust kuni 15 % investeeringuhinnast (kuni 20 miljonit eurot projektiti) ning nõudis minimaalselt 30 töökoha loomist turupõhise palgatasemega. See kõlab ambitsioonikalt, kuid sobib pigem topelt-kahese hulka kuuluvale majandusmahtudele. Miks see oluline on? Käenduse mahu suurendamine näitab, et riik on valmis võtma suuremat finantsriski, et toetada innovatsiooni ja majanduskasvu. Väiksema‑ ja keskmise suurusega ettevõtted saavad ligipääsu finantseerimisele, mis varem oleks võinud jääda kättesaamatta, ning võidavad alternatiive pangalaenule. Lisaks suunab EIS oma toetusi ka kaitsetööstusse, mille rahvuslik tähtsus on viimastel aastatel kasvanud. Kokkuvõte EISi otsus suurendada laenukäenduse osatähtsust 70 %ni ning võimaldada garantiisid ka üle 10‑miljonilistele projektidele toetab tähtsate investeeringute elluviimist Eestis. Eelkõige saavad kasu ettevõtted, kelle riskiprofiil jääb kommertspankadele liiga kõrgeks, sealhulgas kaitsetööstus. See samm tugevdab EISi rolli turuvõimelisena finantsvahendajana ja panustab Eesti majanduse innovatsiooni ja konkurentsivõime edendamisse.

Rakendusuuringute programmi 9. taotlusvoor (RUP9) on avatud. Toetust saavad Eesti äriregistrisse kantud ettevõtted, kes arendavad uusi või oluliselt muudetud tehnoloogiaid, protsesse, tooteid või teenuseid. Toetuse suurus on kuni 2 miljonit eurot ning toetusmäär jääb vahemikku 25–80%, sõltuvalt ettevõtte suurusest ja koostööpartneritest. Taotlemise eelduseks on kohustuslik eelnõustamine, kus eksperdid hindavad nii tehnoloogilist kui ka ärilist plaani. Rakendusuuringute osakonna juht Mart Toots on öelnud: „Tulemuslik rakendusuuring algab hästi läbimõeldud plaanist. Aitame sul selle vormida – enne, kui hakkad taotlust kirjutama. Broneeri aeg eelnõustamisele ja esita projekt eelhindamiseks hiljemalt 15.09.2025!“ Soovitus on alustada ettevalmistustega varakult, et jõuaks teha vajalikud täiendused. Toetust saab küsida projektidele, mis kuuluvad TAIE fookusvaldkondadesse: * digilahendused igas eluvaldkonnas, * tervisetehnoloogiad ja -teenused, * kohalike ressursside väärindamine, * nutikad ja kestlikud energialahendused. Programmis saavad osaleda kõik Eesti ettevõtted, olenemata nende suurusest või tegutsemisajast. Projektide hindamisel eelistatakse neid, millel on selge äriline mõju ja ekspordipotentsiaal. Oluline on, et idee oleks rakendatav ja hästi põhjendatud. Rakendusuuringute programm (RUP) on loodud selleks, et toetada ettevõtteid, kellel on ambitsioon arendada uusi teadmisi või tehnoloogiaid, mille abil kasvatada oma rahvusvahelist konkurentsivõimet. Aastatel 2020–2024 on programmi kaudu toetatud sadu projekte kümnete miljonite eurode ulatuses. EISi juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul näitab suur huvi, et ettevõtted otsivad järjest enam teadus- ja arendustöö kaudu võimalusi turul eristumiseks. Kui soovid osaleda, broneeri aeg eelnõustamisele siin: [https://eis.ee/toetused/rakendusuuringute-programm/#modal](https://eis.ee/toetused/rakendusuuringute-programm/#modal) Lisainfo: [https://eis.ee/toetused/rakendusuuringute-programm/](https://eis.ee/toetused/rakendusuuringute-programm/)

Riik suunab maapiirkondade ettevõtluskeskkonna arendamisse kokku 15 miljonit eurot. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas määruse, millega kehtestatakse kaks uut toetusmeedet: kohaliku ettevõtlustaristu toetus ning ettevõtlushuubide toetus. Toetusmeetmete eesmärk on tugevdada ettevõtlust väljaspool suuremaid linnu, luua uusi töökohti ning edendada tasakaalustatud majandusarengut kogu riigis. Kokku rahastatakse toetusi Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu ning need kuuluvad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 alla. Minister Terras ütles määruse allkirjastamisel: „Investeeringuid suunatakse nii ettevõtete jaoks olulise kohaliku taristu parendamisse kui ka ettevõtjasõbraliku ökosüsteemi, sealhulgas ettevõtjatevahelist koostööd soodustava taristu ehk ettevõtlushuubide arendamisse. Koos tegutsemine loob head eeldused ettevõtete arenguks, innovatsiooniks ja konkurentsivõime kasvuks. Konkurentsivõimeliste ja innovaatiliste ettevõtete lisandumine omakorda toob maapiirkondadesse vajalikud töökohad, tagades nii ühtlasema majandusarengu ja rahvastiku paiknemise üle Eesti.“ Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse eelarve on 10 miljonit eurot. Selle meetmega saab toetust 40 000 kuni 800 000 euro ulatuses ühe taotleja kohta. Toetust antakse näiteks side-, interneti-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamiseks, rekonstrueerimiseks või olemasoleva taristuga liitumiseks. Toetust võivad taotleda eraõiguslikud äriühingud. Ettevõtlushuubide toetuse eelarve on 5 miljonit eurot. Toetust saab taotleda 80 000 kuni 800 000 eurot ühe projekti kohta. Rahastatakse koostöötamiskeskuste, ettevõtlusinkubaatorite ja innovatsioonikeskuste rajamist väljaspool suuremaid linnu. Lisaks äriühingutele võivad seda toetust taotleda ka mittetulundusühingud, sihtasutused ja valitsusasutustele alluvad riigiasutused. Toetusi saab kasutada ainult maalistes ja väikelinnalistes piirkondades, välja arvatud Tallinn ja sellega piirnevad Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae, Saku, Saue ja Viimsi omavalitsused. Projektide ettevalmistamiseks on aega kuni pool aastat, taotluste esitamine toimub 2026. aasta jaanuaris. Täpsem teave taotlusvooru tingimuste kohta avaldatakse PRIA kodulehel niipea, kui see on võimalik. Need meetmed loovad uue võimaluse ettevõtluse arendamiseks seal, kus see seni on olnud tagasihoidlikum. Tugevdamine taristu ja koostöövõrgustike kaudu aitab parandada piirkondade majanduslikku atraktiivsust ja suurendada inimeste võimalusi töötada ja tegutseda oma kodukohas.

Uus juhend aitab toetuse saajal vältida vigu ostumenetluses ja viia projekti elluviimine sujuvamalt lõpuni. Tegemist on Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) poolt loodud teejuhtimisega, mis keskendub just nendele etappidele, kus sageli eksitakse. RTK hanketiimi koostatud juhend on mõeldud kõigile, kes viivad ellu projekte ühtekuuluvuspoliitika fondide toel. Selles selgitatakse, kuidas võtta hinnapakkumisi ja sõlmida lepinguid nii, et kõik oleks kooskõlas ühendmääruse nõuetega. Lisaks tuuakse välja tüüpilised komistuskohad ning pakutakse praktilisi näiteid, mis aitavad probleeme vältida. Juhend on loodud nii, et see oleks arusaadav ka neile, kes ei tegele igapäevaselt riigihangetega, kuid peavad toetuse saamisel siiski järgima kindlaid ostureegleid. RTK kommunikatsiooniosakonna ja teenusedisaini spetsialistide kaasamine aitas muuta materjali visuaalselt selgeks ja kasutajasõbralikuks. Juhend on kergesti navigeeritav ning sisaldab selgitusi ja KKK-osa, mille abil saab kiiresti vastused levinud küsimustele. Kõik see aitab toetuse saajal keskenduda sisulisele tööle, mitte eksida vormilistes nõuetes. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja on Ärilehele öelnud, et taoliste juhendite väärtus seisneb just nende ennetavas mõjus: “Mida paremini on protsessid lahti kirjutatud, seda vähem tekib hilisemaid vaidlusi või eksimusi, mis võivad isegi toetuse tagasinõudmiseni viia.” Samuti on sotsiaalmeedias juhendi kasutajasõbralikkust kiidetud mitme kohaliku omavalitsuse projektijuhi poolt. See juhend on hea tööriist igale toetuse saajale, kes peab ostumenetluse kaudu rahastama projekti tegevusi. Kui oled selleks tööks uus, siis on juhend sulle eriti vajalik. Ja kui oled juba kogenud taotleja, aitab see sul hoida kõrvale tüüpilistest vigadest. Juhendid leia siit: https://www.rtk.ee/toetused-taotlemine/taotlejale-ja-toetuse-saajale/abimaterjalid-ja-juhendid

PRIA pakub kuni 100 000 € toetust ettevõtmise alustamiseks põllumajandusvaldkonnas, et toetada noori põhitegevusse siirdumisel. PRIA avas programmi noorele põllumajandustootjale mõeldud investeeringutoetuse, mis võimaldab kuni 40‑aastastel alustajatel taotleda kuni 100 000 eurost toetust – kuni 75 000 € äriplaani koostamiseks ja kuni 25 000 € investeeringute jaoks. Programmi eelarve on seitsme miljoni euro ringis ning toetust saab taotleda kord strateegiakava perioodi jooksul. Taotluste esitamise voor toimub e‑PRIAs ning PRIA garanteerib kiire menetluse: esimene osa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul äriplaani heakskiidust ja teine osa kolme kuu jooksul pärast tegevuste ellu viimist. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul tuleb põllumajanduses edendada põlvkondadevahelist koostööd. „Peame senisest enam toetama põllumajandusliku tegevusega alustamist ja uute ärimudelite loomist, kuna noored ettevõtjad on põllumajanduses innovatsiooni ja moderniseerimise eestvedajad,“ märkis minister. Toetuse saajad peavad olema kuni 40‑aastased füüsilisest isikust ettevõtjad või äriühingud, mille juhtimisest ja omanikeringist moodustavad kõik noored talunikud. Lisaks on vajalik vähemalt aastane töökogemus või põllumajandusharidus, äriplaan, finantsprognoosid ja riskianalüüs. Toetust võib kasutada masinate, hoonete või maaseadmete soetamiseks, samuti äriühingu osaluse omandamiseks – tingimusel, et tegevust ei ole veel alustatud. Ambrella andmetel kandideeris eelmisel korral hulk noortalunikke – näiteks Läänemaalt ja Lääne‑Virumaalt esitati üle saja taotluse. See näitab, et toetust hinnatakse ja soovijaid jagub. Toetuse eelised ja kuidas alustada See toetus pakub tuge äriplaani ja investeeringu elluviimiseks. Tugev äriplaan on edu alustala: see peab hõlmama finantsprognoose, turuanalüüsi, keskkonnasäästlikkuse strateegiat ja tegevuste ajakava. Toetuse saajale makstakse osa raha pärast äriplaani heakskiitu ja lõppsumma peale tegevuste lõpetamist, mis aitab hoida rahavoogu. Taotlemisel aitab e‑PRIAs automaatne kontroll ning PRIA infotelefon ja maakondlikud teenindusbürood. See tagab selguse ja sujuvama tagasiside saamise. Toetus on ootuspärane abikäsi noortele põllumajandustootjatele, kes soovivad hakata ettevõtjaks. Selgete nõuete ja tugeva äriplaani toel saavad noored ellu viia oma visiooni ning panustada maapiirkondade uuenemisse. Kui sul on töökogemust, haridus ja plaan, siis ära jäta taotlusvooru kasutamata – see võib olla esimeseks suureks sammuks sinu ettevõtlusteel.

PRIA kahes taotlusvoorus jagati toetust loomataudide ennetamiseks, eriti ohtliku loomataudi meede täitus viie päevaga 30. juunil avas PRIA kaks investeeringutoetuse meedet loomataudide ennetamiseks, millest üks oli mõeldud suu- ja sõrataudi tõrjumiseks ning teine eriti ohtlike loomataudide, nagu näiteks sigade Aafrika katku, ennetamiseks. Mõlema meetme eesmärk on aidata loomakasvatajatel tõsta oma tootmise bioohutust ja seeläbi vähendada haiguste leviku riski. Eriti ohtlike loomataudide ennetamise investeeringutoetuse eelarve täitus kõigest viie päevaga. Taotlusi hakati vastu võtma 30. juunil ning juba 4. juulil oli kogu eelarve täis. PRIA sulges vastuvõtu 5. juulil kell 16.00. Huvilisi oli rohkem kui toetuse maht lubanuks, mis näitab, kui oluline on loomakasvatajate jaoks bioohutusinvesteeringute rahaline toetus. PRIA loomakasvatuse valdkonna juht Sirli Kivisild ütles: „Taotluste arv näitab, et loomakasvatussektoris on tugev arusaam bioohutuse tähtsusest. Eriti ohtlikud loomataudid, nagu sigade Aafrika katk, on viimastel aastatel põhjustanud suurt majanduslikku kahju. Meil on hea meel, et ettevõtted on valmis ennetavalt investeerima, et vähendada riske.” Toetust sai kasutada näiteks pesemis- ja desinfitseerimisseadmete soetamiseks, desomattide ja -tunnelite paigaldamiseks, piirdeaedade ehitamiseks, sõidukite puhastusalade rajamiseks ning loomade ja lindude pidamiseks vajalike hoonete renoveerimiseks. Samuti toetas meede seadmete soetamist, millega saab paremini ohjata külastajate liikumist ja vältida haigusetekitajate sissetoomist farmidesse. Toetuse maksimaalne summa ühe taotleja kohta oli 400 000 eurot. Väiksemad ettevõtted said kuludest tagasi kuni 80%, suuremad kuni 60%. Toetuse minimaalne osakaal oli 15%. Hindamisel eelistati projekte, mis tõid kaasa olulise bioohutuse taseme tõusu ja kus rakendati meetmeid, mille mõju on pikaajaline. Lisaks sellele jätkub veel suu- ja sõrataudi ennetamisele suunatud toetus, mille eesmärk on aidata veise-, lamba- ja kitsekasvatajaid, kes on juba alustanud või plaanivad alustada bioohutusmeetmete rakendamisega. Selle toetuse abil saab soetada desinfitseerimisseadmeid, rajada piirdeaedasid ning täiustada loomapidamishoonete sissepääse ja töökorraldust. Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Katrin Reili sõnul on investeeringud bioohutusse kriitilise tähtsusega: „Loomataudide ennetamine algab farmi väravast. Kui loomapidaja investeerib turvalistesse sissepääsudesse, desotunnelitesse ja loomade liikumise kontrolli, on see otsene panus kogu Eesti loomakasvatuse turvalisusesse.” Eestis on viimastel aastatel olnud mitmeid haiguspuhanguid, mille tagajärjed ulatuvad piirangutest turgudele kuni karjade hävitamiseni. Seetõttu nähakse bioohutust aina rohkem mitte kuluna, vaid vajaliku kindlustusena. Kuigi eriti ohtlike loomataudide investeeringutoetuse voor on nüüdseks suletud, on suur huvi signaaliks ka riigile, et vajadus sellise toetuse järele ei kao. Uute taotlusvoorude korraldamine sõltub tulevikus eelarvelistest võimalustest, kuid PRIA esindajate sõnul jälgitakse olukorda ja hinnatakse vajadust jätkumeetmete järele. Loomakasvatajad, kes plaanivad investeerida bioohutusse, peaksid jälgima PRIA uudiseid ja valmistuma järgmisteks taotlusvoorudeks. Toetused ei kata küll kogu kulu, kuid pakuvad olulist tuge investeeringute elluviimisel, mille eesmärk on hoida loomad terved ja ettevõtted jätkusuutlikud.

Valitsus andis 3. juulil regionaal- ja põllumajandusministrile volituse luua Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu 55 miljoni euro suurune sihtfond, mis toetab maapiirkonna ettevõtlust — sh põllumajandust, toidutööstust ja teisi maapiirkonna ettevõtteid, kellel puudub juurdepääs traditsioonilisele kapitalile. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul on eesmärgiks leevendada turutõrkeid:„Põllumajandusettevõtted, toiduainetööstus ja maapiirkondade ettevõtted on olulised majanduse eestvedajad. Investeeringute tegemisel tuleb tagada ligipääs kapitalile, et nad saaksid kasvada, uuendada ning anda oma panuse Eesti maaelu arengusse.“ MES-i juht Meelis Annus lisab, et fond aitab suunata raha sinna, kus nõudlus kapitali järele on suurim: „Kapital tuleb suunata valdkondadesse, kus seda kõige enam vajatakse. Nii tagame, et toetused jõuavad õigesse kohta ja nende mõju maamajanduse arengule on võimalikult suur.“ Taolise investeeringuga loodetakse parandada maapiirkonna ettevõtete ligipääsu soodsale investeerimisrahastusele ja hõlbustada näiteks seadmehankeid, tootmishooneid ja võrgu uuendusi. Toetatakse nii finantsinstrumente kui laenutooteid, mis täiendavad seniseid rahastusvõimalusi. Käimas on ka muudatused maaelu arengukava laenutingimustes: vähenesid miinimumintressid ja kaaslaenamise nõuded, et ettevõtjatel oleks lihtsam kapitali saada. Näiteks langetati intressimäär mikro- ja väikeettevõtetele kuni 1 %, ning kaaslaenamise osas muutus pangalt nõutav osa 50 %-lt 30 %-le. See valitsuse otsus suunata maapiirkonna ettevõtlusse 55 miljonit eurot loob tugeva aluse kestlikuks arenguks. Toetus ei piirdu ainult rahaga, see hõlmab ka tingimuste leevendamist ja fondide sihipärast suunamist, et toetada just neid ettevõtjaid ja projekte, kes seda enim vajavad. Seda kõike tehakse selleks, et kasvatada töökohti maal, tugevdada kohalikke väärtusahelad ja edendada kogu maaelu majandust.

Alates 15. septembrist avab Kredex (EIS) korteriühistutele Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatava rekonstrueerimise toetuse taotlusvooru, mille eelarve on seekord 80 miljonit eurot. Voor on saadaval 30 päeva jooksul ning sobib elamutele, kus energiakulu on oluliselt kõrge. Taristuminister Kuldar Leis toob välja, et “järgmise 25 aasta jooksul tuleb rekonstrueerida Eestis ligi 14 000 kortermaja. See ei ole ainult numbrite küsimus – see tähendab inimestele väiksemaid küttearveid ja paremat sisekliimat. On selge, et riigi tugi on siin vältimatu. Viimase kolme aasta jooksul oleme toetanud korteriühistuid kokku enam kui 275 miljoni euroga. Julgustan ühistuid seda võimalust kasutama.” EISi toetuste juhi Taniel Vaini sõnul “taotluse esitamisega pole kiiret, kõik 15. oktoobrini esitatud taotlused võtame vastu ja vaatame läbi, viimasel päeval tulnud taotlus on samaväärne esimesel päeval esitatud taotlusega.” See tagab võrdse kohtlemise taotlusvooru algusest kuni lõpuni. Eelarve jaguneb kolme põhigrupi vahel: väiksemad korterelamud (3–17 korterit) saavad 10 miljonit, keskmised (18–59) 25 miljonit ning suured (60+ korterit) 30 miljonit eurot. Lisaks on eraldi 10 miljonit naabruskonnapõhiseks renoveerimiseks ja 5 miljonit muinsuskaitsealustele elamutele. Just muinsuskaitsealustele hoonetele on seekord tugi mõeldud ainult neile, kattes kultuuriväärtusega korteritel tehtavad rekonstrueerimistööd. Taotluste hindamisel on eelisjärjekorras korterelamud, millel on kõrgem ruutmeetri energiakasutus – andmed tuuakse energiamärgise alusel. Puuduva energiamärgise puhul tuleb see enne taotlemist hankida. Toetuse määrad jäävad tavalisel renoveerimisel 30–50% vahemikku, väiksematel ja muinsuskaitsealustel hoonetel on kõrgem tugi. Samuti antakse lisatoetust lifti paigaldamiseks või tehases toodetud elementidega rekonstrueerides. Lisaks soovitatakse taotlejatel kasutada uusi digivahendeid: portaali kodudkorda.ee, kus on kõik oluline info ühes kohas — toetustest, õigusaktidest, nõustamisest ja infopäevadest. Rahastusotsuseid oodatakse alates 2026. aasta jaanuarist. Toetuse saanud ühistud saavad alustada ehitushankeid ning esimeste rekonstrueeritud hoonete valmimist prognoositakse 2026. aasta lõppu. See tugi annab korteriühistutele olulise võimaluse tõsta majade energiatõhusust, vähendada kulusid ja parandada elukeskkonda. Kui sinu maja vastab tingimustele, tasub taotlusvoorust osa võtta juba septembris.

Riik avas 30. juunil taotlusvooru, mille eelarve on 8 miljonit eurot. Toetus on mõeldud kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele, kes haldavad kultuurilist, arhitektuurilist või ajaloolist väärtust kandvaid avalikke hooneid. Selle toel saab soojusisolatsiooni, uksi-aknaid ning soojustehnoloogiaid renoveerida, kütte‑, ventilatsiooni‑ ja automaatikasüsteeme uuendada ning paigaldada valgustust ja taastuvenergia lahendusi. Sellest meetmest saab toetust ka n-ö teistmeline voor. Esimeses voorus sai toetust 18 hoonet, näiteks Pärnu ja Sindi raekoda, Kostivere mõis, Tammsaare majamuuseum ning Haapsalu toomkirik. Toetuse eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning alandada energiakulusid – tööde tagajärjel peab hoonete energiatõhusus paranema vähemalt 20 %. Rahandusministeeriumi ja RTK spetsialistid rõhutavad, et investeering kultuurilisse pärandisse loob ka pikema perspektiiviga väärtust. Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajaki sõnul on kavandatud mitme taotlusvooruga toetada avaliku sektori 19 000 m² köetavat pinda ning vähendada süsinikuheidet 287 tonni aastas. RTK avaliku taristu talituse juhataja Anna Zolin selgitab: „Toetust saab kasutada nii hoonete soojustamiseks, õhupidavuse parandamiseks kui küttelahenduste uuendamiseks. Samuti ventilatsiooni‑ või jahutussüsteemide rajamiseks, valgustuse, automaatika ja tarkade juhtimisseadmete paigaldamiseks. Toetuse abil tehtud tööde eesmärk on eelkõige energiamahtude ja ‑kulude vähenemine. See tähendab, et tööde tulemusel peaks hoone energiatõhusus paranema vähemalt 20 %.“ Toetust saab taotleda kuni 500 000 eurot projekti kohta ning ruutmeetri kohta kuni 800 eurot. Katmata jäävad uuringute, projekteerimise, ehitus‑ ja muinsuskaitseli asetuvate kontrollide kulud. Toetuse allikaks on kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikud ning riigi eelarvestrateegia; meetme rakendamist koordineerib Rahandusministeerium, taotluste menetlust viib läbi RTK. See toetusvoor annab võimaluse ajaloosilmapaistvate hoonete säilitamiseks läbi kaasaegsete energiatõhususlahenduste, mis aitavad hoida ülalpidamiskulusid ning pikendada hoonete eluiga. Kui haldad sellist hoonet, siis tasub kindlasti vaadata RTK e‑toetuse keskkonda – see on hea võimalus investeerida sinu piirkonna kultuuripärandisse ja panustada samal ajal rohemajandusse.

Ida-Virumaa suurprojektide elluviimiseks antakse ettevõtetele kaks aastat lisaaega. Pikendus aitab tagada, et toetatud investeeringud saaksid lõpuni viidud ka keerukates oludes. Majandus- ja taristuministeerium pikendas õiglase ülemineku fondist rahastatavate ettevõtluse suurprojektide lõpptähtaega 2029. aasta 31. augustini. Varasem tähtaeg oli kaks aastat varasem, kuid mitmete projektide keerukus ja mahukus tähendavad, et esialgne ajaraam osutus liiga kitsaks. Ministri Erkki Keldo sõnul vajavad Ida-Virumaale kavandatavad kuni 30 uut tehast ja ettevõtet paindlikumat ajakava. Arenduste elluviimist mõjutavad ehituse, tarneahelate ja planeerimisprotsesside viivitused. Tähtaja pikendamine aitab maandada riske ja annab ettevõtjatele kindlust, et nad saavad toetuse abil oma projektid lõpuni viia. Õiglase ülemineku fondi eesmärk on toetada Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamist, aidates piirkonnal liikuda sõltuvusest fossiilkütustest kestlikuma majandusmudeli suunas. Fondist on ettevõtlusinvesteeringute toetuseks eraldatud 177,8 miljonit eurot. Keskmine toetuse suurus ühe projekti kohta on 5,9 miljonit eurot, kuid osadel juhtudel küündib projektide kogumaksumus kuni 15 miljoni euroni. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sõnul on mitmed projektid juba valmimas või lõpusirgel. Näiteks on lõppenud Fortaco Estonia uus teraskonstruktsioonide tehas, suvel avati Ida-Virumaal kirveviskamiskeskus ning valmimas on ka Peipsi loodusspaahotell ja magnetitehas. Sellised näited näitavad, et toetuse abil saab ellu viia väga erineva mastaabiga investeeringuid. EISi juhatuse liige Sigrid Harjo rõhutas, et pikendus on oluline eelkõige projektidele, mis vajavad keerukuse tõttu pikemat ettevalmistust ja ehitusaega. Harjo sõnul on eesmärk see, et ükski hea projekt ei jääks lõpuni viimata pelgalt ajasurve tõttu. Pikendatud tähtaeg loob ettevõtjatele rohkem tegutsemisruumi, samas säilitades fondi eesmärgi – tugevdada Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonda ja luua uusi töökohti viisil, mis toetab rohelist üleminekut. Investeeringute elluviimine aastatel 2026–2029 peaks andma piirkonnale uue arengutõuke ning aitama üleminekuprotsessi muuta sujuvamaks ja jätkusuutlikumaks.

15 Eesti ettevõtet alustasid EISi toel oma teadusmahukaid arendusprojekte, mille mõju ulatub energeetikast ravimitööstuseni. Programmi eesmärk on kiirendada nutikate toodete ja tehnoloogiate jõudmist turule. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rakendusuuringute programmi kaheksandas voorus said toetuse 15 ettevõtet, kelle projektid katavad väga erinevaid valdkondi. Toetuste kogumaht ulatus 16,1 miljoni euroni ning ettevõtted panustasid ise lisaks veel 9,9 miljonit eurot. Uurimistööd on kavandatud kolmeks aastaks ning tulemuseks oodatakse uusi tooteid ja tehnoloogiaid, mis suudavad konkureerida rahvusvahelistel turgudel. Mitmed projektid puudutavad energiasektorit, ravimitööstust, digitehnoloogiat ja masinõpet. Näiteks kavatseb GaltTec OÜ tuua turule uudse kütuseelemendi lahenduse, mis võimaldab toota elektrit väikeses mahus, kuid äärmiselt kõrge efektiivsusega. Ettevõtte juht Glen Kelp ütles, et tänu toetusele saab meeskond kasvada ja projekt jõuab kiiremini rakendusfaasi. Tema sõnul on tegu süvatehnoloogiaga, mille sarnast pole seni Eestis ega maailmas turul nähtud. Tervishoiu ja keemia valdkonnas on tuge saanud näiteks TBD Pharmatech, kes arendab platvormi antikehade ja ravimimolekulide ühendamiseks. Nende siht on tõsta Eesti ravimitootmise taset rahvusvahelisele tasemele ja tulla turule ravimitega, mille järele on maailmas kiiresti kasvav nõudlus. Ettevõtte tegevjuhi Andrus Tasa sõnul võimaldab programm neil kiirendada tööd, mis seni liikus aeglaselt ja väikeste sammudena. Teiste seas on toetust saanud veel Baltic Workboats AS, Auve Tech OÜ, ELIKO Kompetentsikeskus, Fractory OÜ, LabToWellness OÜ ja mitmed teised. Projektid varieeruvad liikuvatest robotitest tehisintellekti baasil analüüsitarkvaradeni ning uusi lahendusi arendatakse nii hariduses kui tööstuses. Ühiseks nimetajaks on tugev teaduslik alus ja potentsiaal kasvada globaalseteks toodeteks. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on rakendusuuringute programm üks tõhusamaid viise, kuidas tõsta Eesti ettevõtete tootlikkust. Analüüs on näidanud, et programmiga liitunud tööstusettevõtted on jõudnud tootlikkuse poolest 120 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Samal ajal on kogu Eesti töötleva tööstuse keskmine tootlikkus alla 60 protsendi. See tähendab, et programmi mõju on märgatav ja reaalne. EISi juhatuse liige Sigrid Harjo kinnitas, et huvi programmi vastu on väga suur ning ettevõtjad näevad selles võimalust tuua oma arendusideed kiiremini turule. Harjo julgustas ka järgmises voorus kandideerima, kuna rahastusvõimalused on laiapõhjalised ja avatud igas suuruses ettevõtetele. Rakendusuuringute programm on tegutsenud alates 2020. aastast ning tänaseks on selle toel ellu viidud üle 200 projekti kogumahus 150 miljonit eurot. Järgmine, üheksas taotlusvoor avaneb juba 28. juulil 2025 ning eelhindamise tähtaeg on 15. september. Toetus on mõeldud kõigile Eesti ettevõtetele, kes soovivad arendada uusi teaduspõhiseid tooteid, teenuseid või protsesse. Selliste toetuste kaudu liigub Eesti ettevõtlus kindlalt suunas, kus teadus ja tootearendus ei ole enam eraldiseisvad valdkonnad, vaid tihedalt lõimunud. Just see loob eelduse tugevate, kestlike ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste ettevõtete tekkeks.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) kaudu valiti Euroopa Kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaatori (ESA BIC Estonia) värskes taotlusvoorus välja neli ettevõtet — Babayte, Spiral Hydrogen, MS Forest ja Energy Risk Service — kes saavad igaüks **60 000 € arendustoetust**, kokku **240 000 €**. ESA BIC Estonia juht Madis Võõras kinnitas, et osalejate kvaliteet oli muljetavaldav:„Hindamiseks esitatud taotluste arv, kõrge tase ja sisukus rõõmustasid hindamispaneeli, kuid samal ajal tegid valiku raskeks. Seetõttu otsustati vastu võtta neli pürgijat plaanitud kolme asemel.“ Tehnopoli projektijuht Kristiina Libe rõhutas, et kosmose tehnoloogia ei ole enam eraldi maailm, vaid leiab rakendust meie igapäevaelus ja majanduses: „Üha rohkem nähakse, kuidas satelliitandmeid ja teisi kosmosepõhiseid tehnoloogiaid saab rakendada meie planeedi heaks… ootame programmi kandideerima ettevõtteid, kellel on piisavalt ambitsiooni.“ Ettevõtted ja nende lahendused * Babayte (Tartu) arendab **BabAI Orbitali**, mis on satelliidil töötav tehisintellekti moodul, mida kasutatakse orbiidikäikude ja kokkupõrgete vältimiseks. * Spiral Hydrogen (Tartu) keskendub vesinikutootmistehnoloogiale, mis saavutab üle 90 % energiatõhususe. * MS Forest (Tallinn) loob dünaamilist metsanduse andmeregistrit, mis vähendab inventuuri ajakulu ja kulusid. * Energy Risk Service (Tallinn) töötleb satelliitandmeid taastuvenergia sektori riskianalüütika ja prognoosimise tarbeks. Sven Lilla, ESA BIC Estonia juht Tartu Teaduspargis, märkis, et seos kosmosetehnoloogiatega igapäevaelus on aina selgem:„Seekordsete kandidaatide seas oli märkimisväärselt suur osakaal välisasutajatest, mis näitab Eesti ökosüsteemi kasvavat atraktiivsust.“ Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kosmosevaldkonna juht Paul Liias lisas, et riigi toetus ESA BICi kaudu annab süvatehnoloogia iduettevõtetele olulist hoogu: „Läbi ESA BICi investeerimise annab riik hoogu kapitalimahuka süvatehnoloogiasektori kasvule, aidates Eesti iduettevõtetel teha esimesed sammud ning saades ESAga koostöökogemuse.“ ESA Eesti inkubaator on tänaseks vastu võtnud 36 iduettevõtet (pooled Tartus, pooled Tallinnas), Tartu linn on panustanud 355 000 € ja Tallinn 345 000 €. Ettevõtted on selle abil genereerinud oluliselt tulu: Tartu ettevõtted on maksnud üle 6 miljoni euro tööjõumakse ja teinud ligi 10 miljonit eurot käivet, Tallinnas vastavalt ligi 5 miljonit ja üle 12 miljoni euro käivet. ESA BIC Estonia eesmärk on perioodil 2023–2026 toetada kokku 15 kosmose idufirmat ning teha tugevalt kohaliku innovatsiooni etteotsa. Tuleviku suunaga idufirmadele see arendustoetus tähendab olukorda, kus kosmosepäritolu tehnoloogiad saavad laialdaselt rakenduse siinses majanduses. Eesti kosmoossektor muutub järjest nähtavamaks ja konkurentsivõimelisemaks — see toetab nii ettevõtteid kui kogu riigi innovaatilist kasvukõverat.

Alates 30. juunist saavad Eesti põllumajandustootjad esitada e‑PRIAs taotlusi kahele uuele investeeringutoetusele, mis on mõeldud vabatahtliku bioohutuse tõstmiseks ja loomataudide ennetamiseks. PRIAs toetuse teenuse arendamise büroo teenusejuht Jaana Karja rõhutab: „Et teha võimalikult palju selleks, et taudid meie loomadeni ei jõuaks, on välja töötatud uued toetused. Need annavad loomapidajatele hea võimaluse taudide levikut enda loomapidamiskohta varakult ennetada. Oluline on tähele panna, et mõlema toetuse puhul loetakse ühte kontserni kuuluvad ettevõtjad toetuse maksimaalse suuruse arvestamisel üheks taotlejaks. Sellega tagatakse, et toetus jõuaks võimalikult ühtlaselt kõikide bioohutusse panustavate põllumajandustootjateni.“ Toetuse liigid ja tingimused 1. Erakorraline investeeringutoetus suu‑ ja sõrataudi ennetamiseks * Suunatud veise-, lamba- või kitsekasvatajatele, kes alates 6. märtsist 2025 on alustanud või lõpetanud bioohutuse tõstmise tegevusi – ka juba tehtud investeeringud on abikõlblikud. * Taotluste vastuvõtt kestab 30. juunist kuni 14. juulini 2025. * Maksimumtoetus sõltub ettevõtete arvust: * üks ettevõte → kuni 50 000 €, * kaks → kuni 100 000 €, * kolm või enam → kuni 150 000 € ühe taotleja kohta. 2. Eraldi toetuskõrgendusega investeeringutoetus eriti ohtliku loomataudi ennetamiseks * Eesmärk on toetada ehitisi ja seadmeid loomataudide ennetamiseks, tingimusel et tegevus pole enne taotluse esitamist lõplikult lõpetatud. * Taotluste vastuvõtt kestab kuni eelarve vahendite lõppemiseni. * Eelarve kokku on 3 miljonit eurot, mida rahastatakse nii Euroopa kui Eesti riigi poolt. * Maksimaalne toetussumma ühe taotleja kohta on 400 000 € kogu strateegiakava perioodil 2023–2027. Toetuste ulatus ja nõuded * Mõlema toetuse minimaalne määr on 15 % abikõlblikest kuludest. * Kui müügitulu eelmisel majandusaastal oli kuni 250 000 € või puudus, katab PRIA kuni 80 % kuludest; üle selle on toetuse osakaal kuni 60 %. Miks see on oluline? See pakub innovatiivset võimalust suurendada bioohutust ja hoida eemal tõsiseid loomahaigusi. Ühtlasi annab võimalus ka juba tehtud parendustele riikliku toe planeerimiseks ja kuluefektiivseks kavandamiseks. Taotluse esitamise tingimused on läbi mõeldud ning toetused sobivad nii väikestele kui suurematele loomapidajatele. Karja sõnul „kindlustavad toetused, et abi jõuab võimalikult ühtlaselt kõikideni“. Kui sul on plaanis investeerida bioohutusse, on see suurepärane aeg tegutseda – nii olemasolevate kui uute hoonete, seadmete ja piiratud eelarve korral saad kindlustatud toe ja tuge õigel ajal. ---

Uus toetuskava aitab ehitada ja uuendada peremaju vastavalt lastekaitseseaduse nõuetele, et pakkuda lastele turvalist ja arendavat kasvukeskkonda. Riik pakub kohalikule omavalitsusele ja sellega seotud organisatsioonidele tuge peremajade rajamiseks või rekonstrueerimiseks asendushoolduse teenuse pakkumiseks. Toetuse kogumaht on 3,57 miljonit eurot, millest 70 % tuleb Euroopa Regionaalarengu Fondist, 3,2 % riigieelarvest ja 26,8 % tuleb taotleja omafinantseeringuna. Ühe taotluse maksimaalne toelimiit on 522 857,20 eurot, et tagada vähemalt ühe kuuekoha pere- või asenduskodu loomine või rekonstrueerimine. Taotlusi saab esitada kuni 11. septembrini 2025. Toetus sihib peremajade loomist avalikele teenustele ligipääsetavates kohtades. Hoone peab olema energiasäästlik, keskkonna- ja puudesõbralik, tervisekaitse ja ligipääsetavuse nõuetele vastav. Eesmärk on laiendada deinstitutsionaliseerimise suunda – tuua lapsed välja suuretest asutustest ja võimaldada peres kandvat elukeskkonda. Valdkonna spetsialistid rõhutavad, et lapsi tuleks eelistatult paigutada hooldus- või eestkosteperedesse, mitte asenduskodudesse. Tallinna Lastekodu Triin Rajangi sõnul:“Lapse loomulik kasvu- ja arengukeskkond on perekond. Seega peab perepõhise asendushoolduse võimaluse leidmisel olema alati esikohal…” Rajang tõi esile probleemi – hooldusperede nappust: “Kahjuks ei ole Eestis veel piisavalt hooldusperesid, et kõik peredest eraldatud lapsed jõuaksid esimese valikuna hoolivasse kasuperre.” Uuringud ja õigusloome näitavad vajadust asenduskodude tingimuste parandamise järele. Õiguskantsleri raport leiab, et paljudes asenduskodudes ei ole tagatud peresarnane keskkond – kasvatajad vahetuvad sageli ja laste arv ühes grupis ületab nõutud piire. Sellised tingimused võivad kahjustada laste turvatunnet ja sotsiaalset arengut. Seega aitab toetus sisuliselt kaasa sellele, et asenduskodud muutuksid tõeliselt kodusteks – ligipääsetavad, lapsekeskseid ja kestlikud, mitte vaid ajutised majutusasutused. Taotluses hinnatakse ka geograafilist kättesaadavust – ligipääsu ühistranspordile, koolidele ja tervishoiule. Kokkuvõttes: toetuskava on samm sotsiaalsemalt ja lapsekeskselt suunatud asendushoolduse poole. Kreedo on selge: esmalt perekond, seejärel kvaliteetsed asenduskodud. Taotlejad peavad oma projektid üles ehitama nii, et iga laps saaks kasvada turvalises, kohalikus peresarnases elukeskkonnas.

Leping EIS ja Euroopa Investeerimisfondi vahel toob Eesti ettevõtetele 109 miljoni euro ulatuses soodsaid laene ja käendusi, mis toetavad rohe-, digi- ja innovatsioonipöördeid. See annab mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele paremat ligipääsu EL vahenditele ning kergendab majanduse elavdamist. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) sõlmis Euroopa Investeerimisfondiga (EIF) märgilise lepingu InvestEU programmi raames, mis võimaldab pakkuda kuni 109 miljoni euro väärtuses soodsamaid finantseerimisvõimalusi . See strateegiline partnerlus jaotab riske EIS ja EIF vahel, mis võimaldab EISil tõsta laenude ja käenduste tingimusi paindlikumaks rühmades nagu rohe- ja digitaalüleminek, innovatsioon ja sotsiaalne kaasatus . Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnas: „Laenude ja käenduste soodsamaks muutmine on kindlasti hea uudis meie ettevõtjatele, mis paneb Euroopa Liidu vahendid tööle majanduse elavdamiseks“ . Lisaks toonitab ta, et lepingu abil saavad eraisikud ja väiksemad ettevõtted parema ligipääsu laenumajale, mis seni võis olla neile liiga kallis või keeruline. Ka ekspertide hinnangul on tegu oluliselt kasuliku vahendiga. Näiteks EASi ekspordinõunik Leana Kammertöns ütles rahvusvahelisel messil osaledes, et leping loob heade tingimuste kõrval ka võimalusi ettevõtjatele „tutvustada oma uusi tooteid, end meretööstuse trendide ja arengutega kurssi viia ja uusi kontakte luua“ . See tähendab, et lisaks rahale on see ka sild Euroopa turgudele. Toetus on suunatud peamiselt mikro-, väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele. See hõlmab laene ja käendusi, mida saab kasutada materiaalsete varade ostuks, investeeringuteks, immateriaalsete varade omandamiseks või kapitalirendi vormis rendilepinguteks . See paindlikkus aitab kriitilistes sektorites kiiremini tegutseda ja kasvada. 169 ettevõtet on juba kasutanud EISi rakendusuuringute programmi, mis toetab laiapõhjalisi innovaatilisi projekte, kus toetus on ulatunud rohkem kui 26 miljoni euroni . See näitab, et EIS suudab toetusi tõhusalt suunata just nendesse ettevõtmistesse, mis aitavad Eesti majandusel kõigil tasanditel edasi liikuda. Kuid iga finantsvahend eeldab ettevaatlikku kasutamist. Ettevõtted peavad tagama, et kasutatud summa teenib tagasi nii majanduslikult kui sotsiaalselt. Edu saabub siis, kui laenud kasutatakse tõhusalt – investeeringuteks, teadus- ja arendusprojektidesse ning väärtuspõhisesse ekspansiivsetesse tegevustesse. See leping annab Eesti ettevõtjatele reaalset tuge EL finantsvahenditega liikumiseks. Soodsad laenud ja paindlikud käenduslahendused annavad võimaluse suuremateks sammudeks rohe- ja digiülemineku suunal, lisades konkurentsivõimet ja avades uksi rahvusvahelistele turgudele. Kui plaanid uueneda, arendada või ekspordile pürgida, on see abikäsi sinu jaoks olemas.

Alates 30. juunist 2025 avaneb kombineeritud sademeveesüsteemide taotlusvoor, mis kestab kuni eelarve ammendub, toetusesumma on suur kuni 2 miljonit eurot. See sobib vee-ettevõtjatele, omavalitsustele ja nende hallatavatele asutustele, et investeerida targemasse ja kliimasõbralikkesse veekäitlusse. Millest on jutt? See on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetusprogramm, mille eesmärk on vähendada sademevee põhjustatud üleujutuste riski tiheasustusaladel. Toetatakse mitmeid lahendusi – alates vihmaaiast ja imbkaevudest kuni lahkvoolse kanalisatsiooni ja tehismärgala rajamiseni. Kes ja kuidas saavad taotleda? Taotleda saavad vee-ettevõtjad, omavalitsused, omavalitsusliidud ja selle hallatavad asutused. Toetus katab 40–70 % abikõlblikest kuludest, sõltuvalt taotlejast. Projektile saab eraldada kuni 2 miljonit eurot (lahkvoolse kanalisatsiooni puhul kuni 1,5 miljonit). Projektijuhi Tiiu Noormaa sõnul tutvustati toetuse tingimusi infopäeval: Toetuse eesmärk on sademevee probleemide lahendamine tiheasustusaladel. See rõhutab toetuse praktilist eesmärki – just selliste projektide rahastamist, mis aitavad koheselt lahendada näiteks tänavatele kuhjuvat vett või ülevoolu ühiskanalisatsioonis.  Millal ja kust? Taotlusvoor avatakse 30. juunil 2025 kell 9.00 e‑toetuse keskkonnas. Taotlusi saab esitada jooksvalt kuni eelarve on otsas. Hetkel on eraldatud ligi 25 miljonit eurot kogu vooru jaoks ning iga projekt võib saada kuni 2 miljonit. Miks see on oluline? * Taastuvkogused suvehooajal võivad tuua kaasa ohtlikke veesurve tõuse ning veeallikate reostust. * Toetusega saab rajada süsteeme, mis vähendavad äkilist voolu, soodustavad vee imbumist ja puhastavad vett. * Nii paraneb lokaalsete elukvaliteet ja linnade kliimakindlus. Kokkuvõtteks: Kui sinu organisatsioon tegeleb vee-ettevõtete, linna- või vallavee infrastruktuuriga, siis nüüdsest avanev taotlusvoor on hea võimalus investeerida nuttesüsteemidesse, mis aitavad ennetada sademevee ja üleujutusprobleeme. Taotle kindlasti alates 30. juunist—eelarve kestab kuni raha jätkub. Pea meeles: * Avamine: 30. juuni 2025 kell 9.00 * Kes saavad: vee-ettevõtjad, omavalitsused ja nende asutused * Summa: kuni 2 miljonit eurot ühe projekti kohta * Eesmärk: kliimamuutustega kohanemine, veeohutuse parandamine

Juuli lõpus avanevad kaks taotlusvooru, kus riik eraldab rakendusuuringute läbiviimiseks kokku 20 miljonit eurot – 15 miljonit üldise rakendusuuringu ja 5 miljonit toiduressursside väärindamise tehnoloogiate arendamiseks. Programmi raames saavad ettevõtted taotleda ettemaksu kuni 30% projekti kogumaksumusest ning lihtsustatud aruandlus võimaldab keskenduda tulemuslikkusele. Taotluste sihtgrupiks on kõik Eestis registreeritud ettevõtted sõltumata suurusest: koostööd võivad teha idufirmad, tööstussektor või teadusasutused. Toetust antakse projektidele mahus 250 000–2 miljonit eurot ning toiduressursside väärindamise arendustele 150 000–1,5 miljonit eurot. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on rakendusuuringute programm täitnud eesmärki: „Tehnoloogia arenduses on aeg kriitilise tähtsusega. Uus rakendusuuringute loogika aitab ettevõtetel alustada projekte kiiremini ja kindlamalt, vähendades samal ajal halduskoormust. … Toetust saanud ettevõtete tootlikkus on kasvanud lausa 120% võrra Euroopa Liidu keskmisest.“ EISi juhatuse liige Sigrid Harjo rõhutas, et sel korral laiendatakse toiduressurssidele suunatud vooru. Tema sõnul on see oluline samm: „…toiduressursside väärindamise taotlusvoor lähtub TAIE 2021–2035 arengukavast … ning suunab toetust rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste toote ja teenuste arendamiseks.“ Ülevaade tegelikest tulemustest ja kogemustest näitab, et programm on juba kandnud vilja. Näiteks Frankenburg Technologies töötab kuluefektiivse droonivastase süsteemi kallal, Estanc arendab vesiniku salvestamise lahendust ja Spacedrip mobiilset reoveepuhastust – kokku hõlmatakse enam kui 30 tehnoloogiavaldkonda. Eelnõustamine rakendusuuringute programmi puhul toimub jooksvalt. Ettevõtjad saavad konsultatsioonitoetust nii tehnoloogia- kui äriplaani alal koos eksperdiga. Selline ettevalmistus tõstab projektide kvaliteeti ja suurendab eduvõimalusi. Uusvoor pakub ettevõtjatele võimalust arendada prototüüpe ja läbida esmased testid. Toetuse oodatav mõju on kõrgema lisandväärtusega toodete ja teenuste teke, mis tõstavad Eesti majanduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ning tugevdavad tööstust ja riiklikku toimetulekut kriisiaegadel. Rakendusuuringute programmi järgmine voor avaneb 28. juulil. Kui sul on arendusidee, mis vajab tuge, tasub kaaluda kandideerimist.

See meede toetab regionaalse jõukuse kasvu ja ettevõtlust väljaspool Harju ja Tartu piirkonda, muutes Eesti maapiirkondade elukeskkonna atraktiivsemaks. Regionaalarengu meede „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja elukeskkond“ pakub tuge ettevõtlus- ja elukeskkonna arendamiseks kogu Eesti alal, välja arvatud Harju maakond ja Tartu linna lähipiirkond. Taotlusi saab esitada alates 16. juunist 2025 kuni 16. oktoobrini 2025. Projekti taotlemisel saab oma panuse anda terviklikesse maakonnapõhistesse arengustrateegiatesse, kus rõhk on vähemalt maakonnaülesel koostööl, arendustegevusel ja avalike teenuste sidumisel ettevõtlusega. Eelarve ulatub 700 000 kuni 3 000 000 euroni, millest kuni 75 % kaetakse toetusega – ülejäänu peab tulema taotleja enda rahastusest. Oluline on, et vähemalt 20 % eelarvest kulub arendustegevusele, investeeringute osakaal võib olla kuni 80 %, kui need toetavad arengut terviklikult. Ehitusprojektide osas peab tulemus olema saavutatud hiljemalt 29. septembriks 2028. Meetmega kaasnevad ka uuendused. Minister Hendrik Johannes Terras ütles, et meetme uuendamisel oli eesmärk luua paremad võimalused Kesk-Eesti ja Lõuna-Eesti regionaalsete arengulepete elluviimiseks. See lubab pehmete projektide ajastust paindlikumalt kavandada ning lisab hindamisse boonuspunktid Lõuna- ja Kesk-Eesti projektidele. Lisaks on lihtsustatud hindamiskorraldust ja kaudsete kulude arvestust. Riigihalduse minister Riina Solman märkis: „Eesti peab olema tervikuna atraktiivne elamispaik… Peame riigina toetama Eesti terviklikku arengut ning elu püsimist maapiirkondades.“ Ta rõhutas, et selle meetmega eraldatakse maapiirkondadesse ligi 84 miljonit eurot, et tugevdada ettevõtjate konkurentsivõimet ja luua kõrgema lisandväärtusega töökohti. Eesti omavalitsused ja organisatsioonid on meetmega ka aktiivselt liitunud. Näiteks Lääne-Virumaal kaasati Vinni vald, Rakvere linn ning teised partnerid ühisele projektile, mille eesmärk on tööstusala ja ettevõtlusvõrgustiku loomine. Toetus 75 % ulatuses aitab ehitada infrastruktuuri, arendada inkubaatoreid ja teha esimesed sammud innovatsiooni suunas. Tulemuseks on piirkondade vastupidavamad ettevõtlusvõrgustikud, paremad teenused ja atraktiivsem elukeskkond, mis aitab pidurdada väljarännet ja innustada uusi elanikke paika jääma. Õpilaste ja kohalike töötajate ettevõtlusala teadmised tõusevad ning avaliku ja erasektori koostöö toimib efektiivsemalt. Selle meetme abil avaneb võimalus sisustada lõpuni potentsiaali ka maapiirkondadel. Sinagi võid esitada projekte, mis tõstavad kodukoha väärtust ja loovad piirkonnale uue hingamise – vaid hakka kaasa töötama oma maakonna strateegia alusel.

Uus keskkonnaprogramm pakub enam kui miljoni euro väärtuses toetusi projekteerijatele ja omavalitsustele, et leevendada põlevkiviga seotud keskkonnaprobleeme. Artikkel annab ülevaate toetuse sisust, mõjust ja taotlejate ringist. **Programmi ülevaade** Ida‑Viru maakonna programm on osa Keskkonnainvesteeringute Keskusest ning selle 2025. aasta eelarve on 1,002 533 eurot. Toetust saavad taotleda kohalikud omavalitsused, ettevõtted ja organisatsioonid, kes kavandavad projekte põlevkivi kaevandamise või töötlemise keskkonnamõjude leevendamiseks. Programm keskendub eelkõige looduskaitsele, ringmajandusele ja veemajandusele. Taotlusvoor avaneb 16. juunil kell 10.00. **Kes saab toetust ja milleks?** Taotlejad peavad esitama projekte, mis aitavad leevendada Ida‑Virumaal kõiki põlevkiviga seotud keskkonnariske. Selle alla kuuluvad näiteks pinnase ja veekogu taastamine, õhusaaste vähendamine või jäätmeseire infrastruktuuri loomine. Programm toetab nii ressursiauditite läbiviimist kui ka jäätmete liigiti kogumise arendamist. Selline mitmekülgne lähenemine võimaldab sihtida erinevaid keskkonnaväljakutseid. **Avalik hinnang ja kontekst** Kohalikud arenguportaalid toovad välja, et programm pakub mitmekülgseid lahendusi piirkonna väljakutsetele ning aitab suunata riigi tuge sinna, kus seda enim vajatakse. Näiteks saab parandada veemajanduse olukorda piirkonnas, kus põlevkive on pika aja vältel töödeldud. Samuti julgustab programm ringmajanduse põhimõtteid, aidates omavalitsustel kujundada jäätmekäitluspraktikaid vastavalt liigitamise nõuetele. --- ### Kokkuvõte ja soovitused Programm on avalik, rahastatud ning sihib just neid tegevusi, mis aitavad Ida‑Virumaal keskkonnariske maandada. Taotlejaks võivad olla nii omavalitsused kui ka eraettevõtted või mittetulundusorganisatsioonid. Oluline on, et projektid oleksid suunatud konkreetsele keskkonnaprobleemile – olgu selleks õhusaaste, veehügieen või jäätmeprobleemid. Kui oled huvitatud projektide käivitamisest, tasub läbi mõelda: * millist keskkonnaprobleemi soovid lahendada, * millist mõju sinu ettepanek pakkuda võib, * kuidas kaasata mitteformaalset sektori või kogukonda (nt ressursiauditid, jäätmete sorteerimine). Konkreetseks lähtepunktiks sobib näiteks esmase ressursiauditi läbiviimine või jäätmete liigiti kogumise infrastruktuuri loomine. Need meetmed sobivad hästi planeerimise etapis ja suurendavad sinu võimalusi saada toetus. Kõige värskema info leiad KIK-i veebilehelt, kus on detailsed juhised taotlemiseks ja hindamiseks. Kui plaanid Ida‑Virumaal keskkonnaprojekti, on praegu õige aeg taotleda ja alustada koostööd KIK‑iga. Tajutav eelarve annab head võimalused, aga oluline on tegutseda õigeaegselt ja selgete eesmärkidega.