Alates 5. novembrist 2025 on Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avanud taotlusvooru, mille abil toetatakse mitte‑ehituslikke arendustegevusi ja uuringuid veeteenuse reformi valdkonnas. Toetus on suunatud eelkõige uuringutele ja strateegilistele tegevustele, mille abil saab ette valmistada ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni teeninduspiirkondade ühinemist ning taristu efektiivsemat kasutamist. Reform on ajendatud tõsiasjast, et varasemate aastate jooksul on süsteemi suuresti toetanud Euroopa Liidu vahendid, ent need rahastused hakkavad lõppema. Taotluste eelarve sel voorus on ühe miljoni euro suurune ning üks projekt võib saada kuni 400 000 euro suuruse toetuse koos omafinantseeringuga. Toetuse saajad võivad olla kohalike omavalitsuste vee‑ettevõtted, äriühingud, mittetulundusühingud ja sihtasutused – eraisikuid toetusele oodata ei ole. Reformi eesmärk on tagada, et vee‑ettevõtted oleksid tulevikus ise majandatavad ja veehind tarbijatele mõistlik. Nagu ütleb KIKi veeteenuste reformi projektijuht Vahur Tarkmees: „Tarbija eeldab, et olles vee‑ettevõtte klient, saab ta järjepidevalt kvaliteetset ja mõistliku hinnaga veeteenust.” Samuti rõhutab Kristjan Truu, merenduse ja veekeskkonna asekantsler, et reformi edukus sõltub kohalike omavalitsuste ja vee‑ettevõtete strateegilistest otsustest: „Veeteenuse reformi edu sõltub sellest, kui hästi suudame kohalikud omavalitsused ja vee‑ettevõtted kaasata strateegiliste otsuste tegemisse.” --- Kellele see toetus on mõeldud? Toetuse sihtrühmad on selgelt määratletud. Taotleda saavad eelkõige vee‑ettevõtted, mis teenindavad vähemalt 10 000 klienti või mis on regioonipõhised ettevõtted ning omavalitsused, äriühingud või mittetulunduslikud organisatsioonid, mille põhitegevus on veemajanduses. Toetuse tegevused peavad olema **mitte‑ehituslikud** — näiteks strateegiline teekaart, varade ja investeeringuvajaduse kaardistamine, analüüsid, IT‑arendused või teeninduspiirkondade ülevõtmise ettevalmistus. See tähendab, et mitte otse torustike ja puhastusseadmete ehituseks, vaid planeerimise etapid on nüüd toetuselt kaetud. Selline lähenemine aitab luua usaldusväärse aluse, millele hiljem saaks kinnitada suuremad investeeringud. --- Miks see oluline on? Eesti veemajandus on praegu palju killustunum kui võiks olla – sektoris tegutseb ligi 130‑teist erinevat teenusepakkujat, mille tulemusena vee‑ ja kanalisatsiooniteenuste hinnad võivad piirkonniti märkimisväärselt erineda. Näiteks maapiirkondades, kus klientide arv on väiksem, on taristu investeeringud suhteliselt suured ning veehind seetõttu kõrgem. Reformi strateegiline teekaart aastani 2035 toob välja, et eesmärk on tagada kvaliteetne veeteenus olenemata elukohast, tarbijale mõistlik veehind ning vee‑ettevõtete isemajandav tegevus. See on oluline sammu võrra lähemale sellele, et vee‑ ja kanalisatsiooniteenus ei sõltuks ainult toetusrahadest, vaid toimiks jätkusuutlikult. Kokkuvõttes pakub see uus toetusvoor head võimalust kohalikele vee‑ettevõtetele ja omavalitsustele oma teenustega seotud planeerimistuge saada. Kui sina oled seotud veemajanduse valdkonnaga või huvitud sellest, siis tasub võimalust kaaluda – nii saab kaasa aidata, et ka tulevikus oleks joogi‑ ja reoveeteenus Eestis kvaliteetne ja usaldusväärne.

Kui oled põllumajandusettevõtja ja plaanid tootmist, mis on loodussäästlikum või parandab loomade heaolu, siis tasub kaaluda PRIA pakutavat investeeringutoetust. Taotlusvoor kestab 19. novembrini 2025 ning selle eesmärk on aidata põllumajandustootjatel teha investeeringuid, mis vähendavad keskkonnamõju ja tõstavad tootmise kestlikkust. Toetust saavad taotleda ettevõtjad, kes tegelevad põllumajanduslike toodete tootmise, säilitamise või esmamüügieelse ettevalmistamisega. Abikõlblike tegevuste hulka kuulub näiteks tootmishoonete või rajatiste ehitamine, keskkonnahoidlike masinate ja seadmete soetamine ning olemasolevate niisutussüsteemide rekonstrueerimine. Oluline on, et kavandatav investeering oleks seotud vähemalt ühe eesmärgiga: kliimamuutuste leevendamine, vee- ja õhukvaliteedi parandamine, mulla ja elurikkuse kaitse, loomade heaolu või bioohutuse suurendamine. PRIA investeeringutoetuste arendamise büroo teenusejuht Kristel Võsu rõhutab: „Suurenenud nõudmised põllumajandustootmisega kaasneva mõju vähendamiseks nõuavad ettevõtjatelt investeeringuid.“ Ta lisab, et just sellised toetused aitavad teha muudatusi, mis toetavad kogu sektori arengut keskkonnasõbralikumas suunas. 2025. aasta taotlusvooru eelarve on 48,6 miljonit eurot, mis jaguneb erinevate tootmisvaldkondade vahel. Suurim osa – 13 miljonit eurot – on mõeldud piimatootmise investeeringuteks, sellele järgneb 11 miljonit eurot teravilja, õliseemnete ja valgurikaste taimede kasvatamisele. Loomakasvatuse valdkonnas on eraldi eelarved sea- ja kodulinnukasvatusele ning muule loomakasvatusele. Samuti on toetatud teised põllumajanduslikud tooted, sealhulgas mesindus. Toetuse suurus ühe taotleja kohta võib ulatuda miljoni euroni, loomakasvatuse ehitiste puhul isegi kuni 1,5 miljoni euroni. Rahastus tuleb 60% ulatuses Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja 40% ulatuses Eesti riigieelarvest. Ettevõtja jaoks on oluline kontrollida, kas soovitud masinad või seadmed on kantud PRIA võrdlushindade kataloogi ning kas tegevus vastab toetuse määruse tingimustele. Tähtis on ka taotluse õigeaegne esitamine. PRIA soovitab osaleda veebiseminaril, kus selgitatakse toetuse taotlemise tingimusi ja e-PRIAs taotluse esitamist. Kogu toetusmeede on osa suuremast strateegiast, mille eesmärk on muuta Eesti põllumajandussektor keskkonnasäästlikumaks ja vastupidavamaks. Riik näeb, et kestlik tootmine ei saa tulla ainult ettevõtja õlul. Seepärast on see toetus mõeldud just neile, kes soovivad tootmist arendada nii, et see oleks parem nii keskkonnale, loomadele kui tulevikule. Kui sul on plaanis investeering, mis aitab vähendada keskkonnakoormust või parandada loomade elutingimusi, on praegu õige aeg see teoks teha.

Globaalsele turule sisenemine võib olla isegi kõige tugevamatele Eesti ettevõtetele riskantne samm. Toodete või teenuste kvaliteedist üksinda ei piisa – vajatakse ka kindlustunnet, et tehingute rahaline pool ei kuku läbi. Just seetõttu on KredEx loonud koostöös Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusega (EIS) krediidikindlustuse ja ekspordilaenu tööriistad, mis aitavad Eesti ettevõtjatel astuda julgemaid samme rahvusvahelistel turgudel. > „Kui ettevõtja saab kindluse, et raha jõuab kohale, saab ta julgemalt konkureerida ja kasvada ka turgudel, kus riskid on suured,“ ütleb **Katrin Savi**, KredEx Krediidikindlustuse juhatuse liige. ### Riskid on reaalsed – isegi parimate toodete puhul Katrin Savi sõnul ei piirdu ostu-müügiprotsess rahvusvahelises äris ainult toote või teenuse kvaliteediga. Sama olulised on ka lepingutingimused, sealhulgas **pikk maksetähtaeg ja finantseerimisvõimalused**, mida ostjad sageli ootavad. Suuremate tehingute puhul võib ostja soovida tasuda kolme, viie või isegi kümne aasta jooksul. > „Kui ostja soovib tasuda mitme aasta jooksul, satub Eesti ettevõtja keerulisse olukorda. Riskid on suured – maksed võivad viibida või üldse laekumata jääda, ent tellimusest loobuda ei taha ükski eksportija,“ selgitas Savi Äripäeva Raadios. ### Lahendus: krediidikindlustus + ekspordilaen Et maandada neid riske, on KredEx koos EISiga loonud kaheosalise lahenduse: **pikaajaliste eksporditehingute krediidikindlustus ja ekspordilaen**. Need töötavad käsikäes, et tagada nii müüja rahaline kindlustatus kui ka ostja jaoks atraktiivsed tingimused. * **Krediidikindlustus** katab suure osa riskidest juhul, kui ostja ei täida oma maksekohustusi – olgu see tingitud majanduslikest või poliitilistest põhjustest. * **Ekspordilaen** võimaldab ettevõttel saada suurem osa müügitulust kohe kätte, kuigi ostja maksab hiljem kokkulepitud maksegraafiku alusel. See kombinatsioon aitab tugevdada ettevõtte rahavoogu ja vähendada finantskoormust – eriti pikaajaliste ja mahukate ekspordiprojektide korral. > „Lahendus sobib kapitali- ja kestvuskaupade müüjale, aga ka suuremahulise teenuse pakkujale,“ lisas Savi. ### Reaalsed kogemused: kuidas lahendus töötab praktikas? Mitmed Eesti ettevõtted on juba kasutanud KredExi ja EISi koostöös loodud lahendusi. Nende kogemused kinnitavad, et tegu on rohkem kui pelgalt kindlustustootega – see on strateegiline vahend kasvu saavutamiseks. **Bikeep OÜ** juht **Kristjan Lind** tõdes, et ilma KredExi toetuseta oleks osa rahvusvahelisi tellimusi jäänud vastu võtmata. > „See andis meile võimaluse konkureerida täiesti uuel tasemel ja laieneda Uus-Meremaa turule.“ **Hekotek AS** juhatuse liige **Tõnis Haldna** rääkis mitmeaastasest projektist Soomes, kus KredExi makseriski katmine oli võtmetähtsusega. > „Meie projektid kestavad aastaid – seetõttu on oluline, et makserisk oleks kaetud kogu perioodi vältel,“ rõhutas ta. ### Euroopa praktika: riiklik tugi ekspordile Sarnaseid krediidikindlustus- ja ekspordilaenu süsteeme kasutavad edukalt ka teised riigid. **Saksamaa Euler Hermes** pakub riiklikku garantiid, mis võimaldab eksportijatel vähendada riske ja pakkuda ostjatele soodsamaid tingimusi. **Prantsusmaa Bpifrance** märgib, et ostjakrediidi kindlustus võimaldab pakkuda ostjale pikemat maksetähtaega ja soodsamat laenu, samal ajal kui eksportija saab oma raha kohe kätte. ### Lühiajaline krediidikindlustus – igapäevaseks ekspordiks Kõik tehingud ei ole mitmeaastased projektid. Seetõttu pakub KredEx ka **lühiajaliste tehingute krediidikindlustust**, mis sobib 30–90 päevase maksetähtajaga müügitehingute kindlustamiseks. > „Teenuse paindlikkus võimaldab ettevõttel kindlustada nii kogu müügikäibe kui ka üksikuid tehinguid, sõltuvalt vajadusest,“ kinnitas Savi. **Baltliner OÜ** finantsjuht **Natalja Valdmann** tõi välja, et isegi üks tasumata arve võib ettevõtte likviidsust tugevalt mõjutada: > „Meie jaoks võib iga tasumata arve väga valusalt mõjutada likviidsust. Krediidikindlustus on aidanud hoida rahavoogu stabiilsena ja pakkuda klientidele paindlikke tingimusi.“ > „Müük on väga hea, aga raha on veel parem – kui saad selle tagasi,“ lisas ta. ### Rohkem kui kaitse: kasvuvõimalus Katrin Savi sõnul on krediidikindlustuse väärtus palju laiem kui ainult riski maandamine. See aitab ettevõtetel **liikuda koduturult eksporditurgudele**, kasvatada müügivõimekust ja isegi saada paremaid finantseerimistingimusi pankadest, näiteks faktooringu kaudu. > „Kui meenutada mõne aasta tagust Euroopa statistikat, siis krediidikindlustus aitab suurendada eksporti kuni 30 protsenti. See on märkimisväärne,“ lisas Savi. ### Eesti mahajäämus ja kasvupotentsiaal Euroopa Süsteemsete Riskide Nõukogu 2022. aasta andmetel: * Lääne-Euroopas on kindlustatud kuni **15% ettevõtete kogukäibest** * Ja kuni **60% krediiditingimustel ekspordikäibest** Eestis ei ole krediidikindlustus veel nii laialt levinud. KredExi hinnangul oli **2024. aastal kindlustatud vaid 3–4% Eesti ettevõtjate ekspordikäibest**. See viitab suurele kasvupotentsiaalile. ### Julgus teha suuremaid samme Kombineerides **krediidikindlustuse** ja **ekspordilaenu**, saavad Eesti ettevõtted teostada keerukamaid ja mahukamaid projekte ka turul, kus riskid on kõrged, kuid võimalused veelgi suuremad. > „Need lahendused annavad julguse kasvada, laieneda uutele turgudele ja pakkuda klientidele lahendusi, mis teevad tehingud võimalikuks,“ rõhutas Savi. Krediidikindlustus on tööriist, mis võiks kuuluda iga eksportiva ettevõtte strateegilisse arsenali – olgu eesmärgiks ekspordikäibe suurendamine, rahavoogude kaitse või lihtsalt kindlustunne äritehingutes. 📌 **Lisainfo ja taotlemine**: 👉 [eis.ee/krediidikindlustus-eesti-ettevotja-salarelv-eksporditurgudele-minekuks](https://eis.ee/krediidikindlustus-eesti-ettevotja-salarelv-eksporditurgudele-minekuks)

Kodanikuühiskonna Sihtkapital (KÜSK) avab 5. septembrist 2025 taotlusvooru, mille raames toetatakse Eesti mittetulundusühinguid rahvusvahelises koostöös. Toetust on eraldatud **140 000 eurot**, ja taotlusi võetakse vastu kuni eelarve ammendumiseni või kuni 2025. aasta lõpuni. --- ## Mis on see toetus ja kellele see on mõeldud Selle meetme eesmärk on tugevdada Eesti vabaühenduste koostöövõimet välisriikidega, edendada teadmiste ja kogemuste liikumist ning suurendada Eesti kodanikuühiskonna nähtavust rahvusvahelisel tasandil. Toetust saavad taotleda mittetulundusühingud või sihtasutused, mis: * ei ole äriühingu, erakonna, ametiühingu ega ükskõik millise neist valitseva mõju all; * tegutsevad avalikes huvides (mitte kitsale isikute ringile); * on olnud registris vähemalt aasta; * avalikkusele nähtaval veebilehel või sotsiaalmeedia kanalil peab olema eestikeelne info organisatsiooni eesmärkide ja tegevuste kohta ning viide eetilistele põhimõtetele; * ei tohi olla kogenud eelneval aastal KÜSKi rahvusvaheliste katusorganisatsioonide toetust. Toetus jaguneb kolmeks suunaks: 1. **Reisitoetus** – võimalus osaleda rahvusvahelistel üritustel, kutsuda välisekspert Eestis toimuvale üritusele või koolitusele. 2. **Rahvusvahelistesse välisprojektidesse kaasosalus** – Eesti vabaühendused võivad osaleda projektides koos partneritega väljaspool Eestit. 3. **Rahvusvaheliste katusorganisatsioonide ürituste korraldamine Eestis** – toetatakse suuri suursündmusi, mis toovad kokku vabaühendusi välismaalt. Toetuse kaudu loodetakse, et Eesti vabaühendustel tekib laiem võrgustik, kompetents rahvusvaheliste projektide elluviimiseks ja tugevam rahvusvaheline tuntus. --- ## Taotlemise protsess ja tingimused Taotlused esitatakse **Taotluste Menetlemise Infosüsteemis (TMS)**, kasutades KÜSKi kehtivaid taotlus- ja eelarvevorme. Menetlusprotsess sisaldab kahte etappi: esmalt kontrollitakse formaalsed nõuded ja taotleja vastavus, seejärel tehakse sisuline läbivaatamine. Otsus antakse kuni 30 kalendripäeva jooksul alates taotluse esitlemise kuupäevast. Kui taotlus rahuldada ei saa, võib see osaliselt rahuldada või jätta rahuldamata põhjendusel (nt nõuetele mittevastavus, eelarve nappus). Pärast otsust sõlmitakse rahuldatud taotlejaga leping, kus sätestatakse täpsemad tingimused, aruandlus ja toetuse maksmine. Toetuse saaja peab aru andma tehtud tegevustest ja kulude kasutamisest. Kui ilmneb rikkumisi, võib KÜSK nõuda toetuse osalist või täielikku tagasinõudmist. --- Riigiteataja määruse seletuskiri rõhutab, et see toetusprogramm on strateegiline investeering Eesti vabaühenduste arengusse: ta toetab teadmiste vahetust, võrgustike loomist ja Eesti positsiooni rahvusvahelisel areenil. Vabaühenduste tugiorganisatsioonid kutsuvad huvilisi varakult planeerima ja uurima osalemisvõimalusi, sest konkurss on avatud **ja kuni vahendeid jätkub**. Pärnu maakonna uudises märgitakse, et reisitoetuste konkurss on aastas eeldatavalt **30 000 eurot**, ning rahvusvaheliste projektide ja suursündmuste toetuste maht kokku vähemalt **85 000 eurot**, mis jaotatakse taotluste laekumisjärjekorras.

*EIS pakub tuge, et ettevõtted leiaksid sihtturule sobivad eksperdid, kiirendaksid eksporditegevust ning säästaksid aega ja raha.* --- Kas oled ettevõtja, kes tahab laieneda välismaale või kohandada toodet vastavalt sihtturu nõudmistele? Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) pakub teenust “Rahvusvahelise eksperdi kaasamine”, mis annab võimaluse saada ekspertide abi ekspordistrateegias, müügikanalite või partnerite leidmisel, turu standardite ja sertifikaatide nõuetele vastavuse tagamisel või muudes ekspordi- ja tootearendusalastes küsimustes. Teenuse kaudu toetab EIS ka juhul, kui sul juba on koostööpartner, kuid vajad abi kulude katmisel. ### Teenuse olulisemad tingimused ja võimalused * Teenust saab kasutada **kas koos eksperdi otsinguga** (kindlad sihtriigid: Rootsi, Norra, Saksamaa, Prantsusmaa, Suurbritannia, AÜE, Saudi Araabia, Lõuna-Korea) või **oma eksperdiga**, kelle vajadus võib olla üle maailma. * EIS kompenseerib **50 % eksperdi tasust**, maksimaalselt **10 000 eurot** ühe eksperdi kohta (ilma käibemaksuta). * Teenuses osalev ettevõte peab vastama teatud lävenditele: olema väike- või keskmise suurusega ettevõte, või suurettevõte, mille tegevus hõlmab Eesti VKEsid; olema eksporti plaaniv, innovaatilise tootega või tootearenduses; ning omama finantslist võimekust ja strateegiat sihtturgude vallutamiseks. * Teenus kestab kuni **12 kuud** pärast kolme osapoole – ettevõtte, eksperdi ja EISi hankepartneri – vahelise lepingu allkirjastamist. * Kandideerimine käib jooksvalt ja teenus on avatud kuni 15. detsember 2027 läbi EISi. ### Mida see sinu ettevõttes muudab? Kui valid teenuse, saad kiiremini selge strateegia, täpsemad kontaktid ja eksperdi kogemust sihtturul — see aitab vältida katseid-eksitusi, kulukaid vigu ja aeglust. Ekspert tõstab võimalust, et su turundus, tootearendus, partnerlussuhted ja müügikanalid on juba algfaasis õigel kursil. ### Kellele see teenus mõeldud on? Suurema osa kasu saavad **väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE‑d)**, kes soovivad rahvusvahelisel turul laieneda või on juba tootearendusega seotud ning vajavad kiirendust. Suurettevõtted võivad samuti osaleda, kui nende tegevus toetab Eesti VKEsid või on neil sidemed Eesti ettevõtlusega. --- **Kuidas alustada?** 1. Selgita välja, mis on sinu ettevõtte kitsaskoht sihtturul – kas eesmärk on uute klientide leidmine, tootepõhised regulatsioonid, partnerlussuhete loomine või muu. 2. Kandideeri teenuse kasutamiseks EISi kaudu – kirjuta, kas vajad eksperdi otsingut või kasutad juba olemasolevat eksperti. 3. Kui kõik nõuded on täidetud, sõlmitakse kolmepoolne leping ekspertiga ja alustada saab kohe koostööd. --- Rahvusvahelise eksperdi kaasamine on võimalus jõuda turule targemini ja kiiremini. Kui sul on ambitsioone kasvada väljaspool Eestit, tasub see investeeringteha — säästad ressursse, väldid suuremaid vigu ja saavutad paremaid tulemusi.

EASi uus rahvusvaheliste suursündmuste taotlusvoor pakub 3 miljonit eurot, et tulevikus toimuvad festivalid ja spordisündmused tooksid Eesti turismile miljoneid kontakte ja väliskülastajate ööbimisi. Taotlusi võetakse vastu 3. septembrist kuni 10. oktoobrini 2025. Eesti Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avas 3. septembril 2025 rahvusvaheliste kultuuri‑ ja spordisündmuste toetuse taotlusvooru. Taotlusi oodatakse kuni 10. oktoobrini 2025. Vooru kogumaht on 3 miljonit eurot, mille näol on tegemist kolme aasta toetusega. Toetust saab esitada projektidele, mis toimuvad vähemalt kolme järjestikuse aasta jooksul. Toetuse minimi suurus kolme aasta peale kokku on 140 000 eurot, maksimaalne 235 000 eurot. Omafinantseering peab olema vähemalt 30% projekti kogumaksumusest. Toetusvooru eeldused on selged: sündmus peab kestma vähemalt kolm järjestikust päeva, olema ühtse programmiga ning kolme aasta jooksul tooma kokku vähemalt 2000 väliskülastajat Tallinnas või vähemalt 1000 väliskülastajat väljaspool Tallinna. Taotluste hindamisel pöörab EIS tähelepanu sellele, kuidas sündmus aitab tasakaalustada turismi hooajalisust ning toetab majutuskohti madalhooajal. Samuti hinnatakse regionaalsust: eesmärk on, et toetust saaksid ka sündmused väljaspool Tallinna. EIS prognoosib, et toetusega sündmused toovad juurde umbes 74 000 väliskülastaja ööbimist Eesti majutusettevõtetes. Hinnanguline majandustulu voorust on 12,5 miljonit eurot, maksutuluna umbes 3,6 miljonit eurot. EIS rõhutab, et enne taotluse esitamist peab projekt olema põhjalikult ette valmistatud — valmis peavad olema turundus‑ ja meediaplaan, eelarve, ajakava, riskianalüüs ning sündmuse programmi kirjeldus. EISi toetuste valdkonna juht Kristiina Pääsuke ütles taotlusvooru avades: **„Rahvusvaheliste suursündmuste korraldamine aitab Eestit maailmas nähtavamaks teha ja annab tõuke kohalikele ettevõtetele, eriti majutus- ja toitlustussektorile. Toetusmeede on suunatud sündmustele, millel on reaalne potentsiaal tuua Eestisse palju väliskülalisi, kes siin ka ööbivad.“** EISi turismijuht Anneli Lepp lisas: **„Sündmuste võõrustamine on unikaalne võimalus positsioneerida end eristuva sihtkohana ning suurendada tippürituse ajel saabunud väliskülastajate huvi riigi kui reisisihi vastu laiemalt. Meie eesmärk on sündmusi toetades kasvatada väliskülastajate Eestis viibimise kestust ning seeläbi suurendada eksporditulu. Tänu sündmustele kasvab ka korduvkülastuste arv ning tullakse Eestisse teistelgi hooaegadel ja põhjustel.“** Lisaks rõhutas Lepp, et toetuse eesmärk on pakkuda sündmustele pikaajalisemat kindlust: **„Sündmuste ühekordset toetamist nagu varasematel aastatel pole praegu enam plaanis. Toetades regulaarseid sündmusi senisest suurema eelarvega, saame anda rohkematele sündmustele pikaajalisemat kindlustunnet ning suurendada tugevate sündmuste rahvusvahelist tuntust ja mastaapi.“** Regionaalse tasakaalu tagamine on samuti fookuses. **„Erinevad kultuuri- ja spordisündmused on väga tugev motivaator, et meelitada väliskülastajaid ka Eesti kaugematesse nurkadesse,“** märkis Lepp ja lisas, et jälgitakse hoolega, et voor ei muutuks liialt Tallinna-keskseks. See toetus loob tugeva raamistiku korraldajatele, kes soovivad, et Eesti saaks näha rahvusvahelisi suursündmusi mitte üksikute üritustena, vaid kestvate, tuntuse ja majandusliku mõjuga projektidena.

PRIA loob mobiilirakendust, mis toob maaelu puudutava info otse telefoni. Kuni 1. detsembrini saab igaüks pakkuda uuele rakendusele sobiva nime ja osaleda auhindade loosimises. PRIA arendab äppi, mis hakkab esialgu võimaldama pinnaseire andmete liikumist kliendi ja PRIA vahel. Tulevikus saab see rakendus olema keskne tööriist kõigile, kes puutuvad kokku maaelu toetuste ja infovahetusega. Nüüd on kõigil huvilistel võimalus anda oma panus selle sündiva digivahendi kujunemisse, pakkudes äpile sobiv nimi. Osalemiseks tuleb täita [konkursivorm](https://forms.gle/8ZNBaaLuEAqrbNF77). Nimekonkurss kestab 1. detsembrini ning kõik osalejad osalevad praktilise seljakoti loosimises. Viis parimat nime valib välja PRIA žürii ja detsembris toimub rahvahääletus, mille võitja saab preemiaks kokkamisõhtu Eesti Põllumajandusmuuseumis koos nelja sõbraga. PRIA teatel on uus mobiilirakendus osa laiemast eesmärgist muuta suhtlus klientidega kiiremaks ja mugavamaks. Pinnaseire kaudu kogutud satelliitandmed võimaldavad näiteks varakult märgata probleeme põldudel ja neid ennetada. Uus teenus peaks aitama kaasa toetuste täpsemale suunamisele ning lihtsustama kontrolliprotsesse. PRIA arendusosakonna juhataja Triin Valls on öelnud, et uue äpi kaudu loodetakse vähendada bürokraatiat ja pakkuda kasutajale arusaadavamat infot, mis on käepärast just siis, kui seda vaja on. Valls rõhutab, et äpp ei asenda PRIA olemasolevaid süsteeme, vaid täiendab neid. Kui sul on mõni tore, tabav ja maaeluga haakuv nimeidee, siis anna endast märku – sinu pakutud nimi võibki saada osaks Eesti digitaalsest maaelust.

Allpool tutvustame, kuidas KIK muutes toetuse tingimusi paindlikumaks, on nüüd lihtsam arendada ringmajanduslikke lahendusi. Samuti selgitame, mida üldiselt selle toetusmeetme raames saab toetada. ## Üldine info meetme kohta See toetus toetab ringmajanduspõhiste tootmis- ja tarbimismudelite rakendamist, näiteks jagamis- ja parandusteenuseid, tööstussümbioosi ning ringbiomajandust. Rahastatakse Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondist meetmega „Ringmajanduse korraldamine“, mis on osa perioodi 2021–2027 rakenduskavast. Toetusvooru eelarve on kokku 2 000 000 eurot, millest vähemalt 800 000 eurot eraldatakse projektidele väljaspool Tallinnat ja Tartut. Ka eelarve kasutus näitab, et seisuga 23. mai 2025 on kulutatud 218 175 eurot (umbes 10,9 %). ## Uuendused toetuse tingimustes 2025. aasta 22. augustil tegi Kliimaministeerium toetustingimused paindlikumaks. Peamised muudatused: * Toetuse osakaal kasvas kuni \*\*70 %\*\*ni projekti maksumusest – see annab ettevõtjatele suurema rahalise turvatunde. * Projekti kogumaksumus võib olla vahemikus **5000 kuni 200 000 eurot**, sõltuvalt tegevusest. * Toetuse eelarve on sama ehk **2 000 000 eurot**, mis finantseeritakse Ühtekuuluvusfondist. * Toetust saavad taotleda erinevad asutused: äriühingud, kohalikud omavalitsused või nende hallatav asutus, maakondlikud arendusorganisatsioonid, omavalitsuste liidud, mittetulundusühingud ja sihtasutused. Taristuminister Kuldar Leis rõhutas, et see muudatus aitab laiema ringi ettevõtjatel mõelda loovalt, luua uusi lahendusi ja seeläbi parandada vastuvõetavust majanduses. Pressiteadetes on KIK ja Kliimaministeerium rõhutanud, et muudatus toetab innovatsiooni ja ressursisäästu. Näiteks ütles minister Kuldar Leis: **„Toetus aitab tuua ärimudelisse ringmajanduspõhist innovatsiooni – pikendada toodete eluiga, arendada jagamis- ja teenuslahendusi, väärindada tootmisjääke ...“** See lähtub KIKi strateegiast panustada ringmajanduse toimingutesse ning aitab ettevõtetel saavutada suuremat keskkonnahoidlikkust ja lisandväärtust. See toetus on selgelt suunatud neile, kes soovivad arendada ringmajanduspõhist äritegevust. Paranenud tingimused – suurem toetusprotsent ja paindlikum maksumuse piir – muudavad taotlemise mugavamaks ja võimaldavad enamatel sidusrühmadel osaleda. Kõige olulisem on teada, et antud toetus aitab luua ringmajanduslikke lahendusi ning toetab nii keskkonda kui ka ettevõtete efektiivsust.

16. septembril 2025 toimub Tallinnas PROTO avastustehases seminar „Loomemajanduse mõju ja innovatsioon“, kus tutvustatakse värsket uuringut Eesti loomemajanduse olukorrast. Päeva eesmärk on näidata, kuidas loomeettevõtted panustavad innovatsiooni, millised on sektoris suurimad väljakutsed ning kuhu ulatuvad kasvuvõimalused. Kohapeal on eksperdid, ettevõtjad ja poliitikakujundajad, kellega saab arutada loomemajanduse rolli ühiskonnas ja majanduses. Seminari ajakava on järgmine: * **09:30–10:00** – Kogunemine ja kohv. Registreerumine, tutvused ja päeva häälestus. * **10:00–10:05** – Avasõnad Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse poolt. * **10:05–10:20** – Kultuuriministeeriumi mõtteid loomemajanduse arendamisest ja tulevikust. * **10:20–11:00** – Kantar Emori ülevaade uuringu metoodikast ja peamistest avastustest. * **11:00–12:00** – Majandusdoktor Helery Tasane: uuringu tulemuste tõlgendamine ja tulevikuvõimalused. * **12:00–12:45** – Sirutuspaus ja arutelud kohvitassi kõrval. * **12:45–13:15** – Inspiratsioonilugu: Alpa Kids „Mis on nelja aastaga muutunud!?“. * **13:15–14:00** – Paneelarutelu ekspertidega, kus kuulajad saavad esitada küsimusi ja arutleda sisuliselt. EISi ja Kultuuriministeeriumi koostöös korraldatav seminar on mõeldud eelkõige ettevõtetele, arenduskeskustele ja tugistruktuuridele, kes tegutsevad loomemajanduses või toetavad seda sektorit. Samuti on oodatud juhid, kes otsivad uusi ideid ja praktilisi kogemusi. Seminari rahastab Euroopa Regionaalarengu Fond, et tõsta loomemajandusalast teadlikkust ja toetada valdkonna arengut Eestis. Viimastel aastatel on loomemajanduse teemadel meedias palju räägitud. Näiteks rõhutas Kultuuriministeeriumi asekantsler Merilin Truuväärt Postimehe intervjuus, et loomemajandus ei ole ainult loominguliste inimeste hobi, vaid kiiresti kasvav majandusharu, mille eksport ja rahvusvaheline haare annavad Eestile uue konkurentsieelise. Sellised sõnavõtud kinnitavad, et sektorit nähakse strateegilise võimalusena, kus innovatsioon sünnib loovuse ja tehnoloogia koostööst. Kui sul on huvi, saad seminaril osaleda tasuta, kuid vajalik on eelnev registreerimine. See on hea võimalus saada osa uutest teadmistest ja aruteludest, mis aitavad mõista, kuidas loovus ja majanduslik kasu saavad käia käsikäes. https://eis.ee/s%C3%BCndmused/fookuses-loomemajandus-uuring-moju-ja-innovatsioon/

Alates 27. augustist 2025 saavad Eesti toiduainetööstused esitada PRIA kaudu taotlusi investeeringutoetuseks, mis on mõeldud ehitiste rajamiseks ja seadmete soetamiseks. Taotlusvoor on avatud kuni 15. oktoobrini ning eelarve kokku on 30 miljonit eurot. Toetuse eesmärk on parandada toiduainetööstuse majanduslikku suutlikkust ja konkurentsivõimet ning aidata kaasa keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisele. Toetatavad tegevused hõlmavad tehnoloogilisi uuendusi, digitaliseerimist, automatiseerimist, sisendite varustuskindluse suurendamist ja turule orienteerituse tugevdust. ### Kellele toetust makstakse? Taotlejateks võivad olla mikro-, väike-, keskmise suurusega ja suured ettevõtted, kui nende põhitegevuseks on toiduainete või joogitootmine. Toetust saavad ka mikro- ja väikeettevõtted, kelle põhitegevus pole toidutootmine, kuid kes kahe eelneva majandusaasta jooksul on müünud põllumajandussaadusi või nendest saadud töötlustooteid vähemalt 14 000 euro eest. Toetuse suurus katab 15 % kuni 50 % toetusele kuuluvatest kuludest. Protsent sõltub ettevõtte suurusest ja planeeritavatest tegevustest. ### Taotluste esitamine ja tingimused Taotlusi saab esitada ainult elektrooniliselt e-PRIA keskkonnas. Uutel taotlejatel tuleb end esmalt PRIA kliendiks registreerida. Tingimused on kirjas regionaalministri määruses „Perioodi 2023–2027 toiduainetööstuste investeeringutoetus“. Nõuded puudutavad maksuvõla puudumist, ettevõtte maksevõimelisust, varasemate toetuste korrektsust, karistusregistri andmeid ja muud jätkusuutlikkust. Samuti arvestatakse hindepunkte, mis sõltuvad ettevõtte suurusest ja tegevuse sisust. ### Kommentaarid ja kontekst Kuigi PRIA uudis ise tsitaate ei sisaldanud, on meedias rõhutatud, et toetusega saab luua uusi tootmisüksusi, investeerida digilahendustesse ja tõsta sisendite varustuskindlust. Samuti on see võimalus moderniseerida olemasolevat tootmist. Varasemad sarnased toetused on olnud olulised näiteks energiajulgeoleku tagamisel – näiteks on toetatud ettevõtteid, kes investeerisid generaatoritesse või varuenergia süsteemidesse, et tagada tootmise jätkumine ka kriisiolukorras. EASi endine juht Kati Kusmin on öelnud, et investeeringud, millel on nii majanduslik kui keskkondlik mõju, on Eesti toidusektori tuleviku jaoks hädavajalikud. Samasuguseid seisukohti on väljendanud ka tööstussektori liidrid, rõhutades vajadust paindliku, aga tugeva toetussüsteemi järele. ### Kokkuvõte 27. augustist kuni 15. oktoobrini 2025 saavad Eesti toiduainetööstused taotleda PRIA kaudu toetust ehitiste rajamiseks ja seadmete soetamiseks. 30 miljoni euro suurune toetusmeede aitab tõsta sektori konkurentsivõimet, soodustab tehnoloogilisi uuendusi ja aitab kaasa keskkonnaeesmärkide täitmisele. Taotluste esitamine toimub e-PRIAs ning ettevõtete sobivus selgub erinevate kriteeriumide põhjal, sealhulgas maksukuulekus ja jätkusuutlikkus. https://www.pria.ee/uudised/toiduainetoostused-saavad-tanasest-prialt-taotleda-toetust-ehitistesse-ja-seadmetesse

KIK avab 25. augustil 2025 uue toetuse kortermajade juurde laadimistaristu rajamiseks, aidates luua mugavaid ja energiasäästlikke laadimisvõimalusi inimestele üle Eesti väljaspool Tallinna ja Tartut. ### Mis ja kellele see toetus on? Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab ühistutele ja kohalikele omavalitsustele mõeldud toetusvooru 25. augustil 2025 kell 10.00. Üritus kestab seni, kuni eelarve – **900 300 eurot** – on ammendunud. Taotlusmeetmest saavad osa võtta: * **korteriühistud**, millele kuuluvad ehitatud hooned on enne 10. märtsi 2021 (sellest kuupäevast on see ülesanne arendaja vastutus ehitusseaduse järgi); * **kohalikud omavalitsused**, kes saavad rajada avalikke laadijaid kortermajade lähedusse, aga mitte kaugemale kui 300 meetrit. Kõik rajatav peab kasutama **ainult taastuvenergiat**. ### Mida toetatakse ja kui palju? Toetus jaguneb mitmel viisil sõltuvalt projektist: * **Projekteerimine ja ehitus**: * 757 € iga laadimispunkti kohta, kui paigaldatakse 2–10 laadimispunkti; * 370 € iga laadimispunkti kohta, kui paigaldatakse 11–20 laadimispunkti. * **Laadijad**: * 615 € üks laadija (võimsus kuni 21 kW); * 1612 € üks laadija, mis on 22 kW või võimsam ja millel on rohkem kui üks vähemalt 11 kW laadimispunkt; * 11 300 € üks kiirlaadija (võimsus vähemalt 40 kW), mida saab eesmärgipõhiselt paigaldada kahe kuni 20 laadimispunkti projekti raames. * **Teised vajalikud kulud**: * 370 € dünaamilise koormusjaotussüsteemi soetamiseks ja paigaldamiseks; * 199 € iga ampri kohta elektrivõimsuse juurde ostmiseks või uue võrguühenduse loomiseks sobiva peakaitsmeni. **Näide**: Kui ühistu paigaldab kaheksa 22 kW laadimispunkti, toetuse summa kujuneb järgmiselt: * 8 × 1612 € = 12 896 € laadijate eest; * 370 € dünaamilise süsteemi eest; Tähtajal küsitud summaarne toetuse maht kokku kujuneb \~13 266 €, millele võib lisanduda ka toetus elektrivõimsuse suurendamiseks ja käibemaks. ### Taotlemise protsess ja tähtajad Hoia kalender lahti: * **25. august 2025**, kell 10.00 – toetusvoor avatav. * **4. september 2025** – infopäev toimub Teamsi keskkonnas, eelregistreerimine avatud kuni **2. septembrini**. Taotlusi käsitletakse nende saabumise järjekorras ja menetlemisaeg on kuni **60 päeva**. Toetust rahastatakse Euroopa Liidu kauplemissüsteemi (HKS) tulu vahenditest. ### Miks see oluline on? Taristuminister **Kuldar Leis** on selgitanud, et "elektriautode arv kasvab kiiresti – prognooside järgi on viie aasta pärast Eesti teedel juba üle 30 000 elektriauto". Väga olulise julgustajana on riiklikult vajalik toetada laadimisvõimekusi eriti väiksemates piirkondades, kus erasektor veel ei toimi. Projektikoordinaator **Lilian Olle** rõhutas, et toetuse saamiseks peab laadimistaristu olema projekteeritud ja ehitatud kasutades dünaamilist koormusjaotussüsteemi ning tagama mõistliku elektrivõimsuse. Kui soovid koostada sobiva taotluse, saada konsultatsiooni või täpsustada toetuse tingimusi, anna märku. Võime üheskoos samm-sammu haaval valmis kirjutada kandva ja eduka taotluse!

RTK on loonud uue lahenduse, mille kaudu näed, kuidas Eesti kasutab 2021–2027 toetusperioodi 3,37 miljardi euro suurust ühtekuuluvuspoliitika fondide raha – nii summasid kui valdkondi. Nüüd saab igüks ise silma peal hoida, kuhu eurorahad Eestis lähevad. RTK veebis on nüüd olemas “Toetuste statistika” leht, kust leiab ülevaate sellest, kui palju raha on välja makstud, milliste riigiasutuste kaudu raha liigub ja milliseid valdkondi toetatakse. Näiteks saad vaadata, milliseid fonde – ERF, ESF‑ +‑fondid, Ühte­kuuluvusfond, Õiglase ülemineku fond – kasutatakse, ja milliseks otstarbeks (nt roheline, digiareng, sotsiaalne sidusus). Seda kõike ülevaatlikult ja nii eksperdile kui tavakasutajale arusaadavalt. Leht on kujundatud selgelt, et info oleks kättesaadav ja kasutatav võimalikult paljudele. Uuendatud info on alati värske ja reaalaja lähedane. Vaata tutvustavat lehte siit: [https://rtk.ee/toetuste-ulevaated-oigusaktid/ulevaade-toetatud-projektidest/toetuste-statistika](https://rtk.ee/toetuste-ulevaated-oigusaktid/ulevaade-toetatud-projektidest/toetuste-statistika) RTK lahendus näitab 3,37 miljardi kasutust – see on ühtekuuluvuspoliitika fondide kogu maht, mis Eestit 2021–2027 jooksul toetab. Nüüd saad jälgida, kui suur osa sellest on välja makstud, millised valdkonnad (näiteks rohelisem, digitaalsem, sotsiaalsem Eesti) saavad toetust ja mis riigiasutused on nende tegevuste eest vastutavad. Kui sind huvitab, milliseid meetmeid rahastatakse – olgu selleks infrastruktuur, ettevõtlus või sotsiaalprojektid – kõik see on nüüd lihtsasti leitav. RTK sotsiaalmeediapostitustes tuuakse välja, et nüüd saad ise jälgida, kuidas euroraha liigub  , et info on avatud ja sinu käeulatuses – enam pole vaja keerulisi aruandeid otsida, kõik on nähtav ühes kohas. Samas annab see riigi toimimisest tunda kui läbipaistvast ning kodanikule suunatud protsessist, kus igaüks saab jälgida, kuidas avalikud vahendid reaalselt suunatakse. Kokkuvõtteks võib öelda, et see on hea uudis sulle ja kõigile, kes tahavad teada, kuidas ja kuhu läheb meie euroraha. RTK uuest leheosast leiab detailsed andmed fondide kasutamise, rakendusasutuste ja valdkondade kohta – kõik selges ja kasutajasõbralikus vormis. See avalik info aitab mõista, kuidas Eesti rahastajate silmis liigub ja muutub ettevõtluse areng.

Rohuneeme külaselts sai 19 455 eurot kogukonnaprojektiks, mitmed teised taotlused on otsustamisel Eestis ainsa tehisintellektil põhineva rahastusplatvormi Easy.ee kaudu on rahastuse saanud esimesed toetustaotlused – ettevõtete arendusprojektidest kuni kogukonnaprojektideni. Kõik need on koostatud automaatselt Easy.ee AI algoritmide abil. Sel nädalal tehti positiivne rahastusotsus MTÜ Rohuneeme Külaseltsi taotluse kohta, mille tulemusel eraldatakse 19 455,50 eurot küla 650. aastapäeva tähistamiseks. Toetus saadi PRIA Leader programmi kaudu. Projekti raames luuakse küla ajaloo püsinäitus ning korraldatakse mitmeid avalikke üritusi, mis tutvustavad piirkonna ajalugu, traditsioone ja kultuuripärandit. „Easy.ee aitas meil leida just meie projektile sobiva toetusvõimaluse ning muutis kogu taotlusprotsessi kiireks ja arusaadavaks,“ ütles MTÜ Rohuneeme Külaseltsi juhataja Kaarel Aupaju. „See projekt aitab tuua kogukonna ja külalised kokku, et tähistada meie ajalugu ja pärandit.“ Easy.ee on Eestis ainus platvorm, mis koondab kõik riiklikud ja Euroopa rahastusvõimalused ühte kohta. Platvormil on üle tuhande aktiivse kasutaja, ligipääs ligi 700 rahastusmeetmele ning süsteem on tuvastanud juba ligi 75 000 sobivust Eesti ettevõtetele ja vabaühendustele. Teenus ühendab tehisintellekti, äriloogika ja ekspertnõustamise, et pakkuda tuge kogu taotlusprotsessi vältel. „Easy.ee on teinud suure sammu, tõestades, et taotluste kirjutamist on võimalik robotitele usaldada," ütles Easy.ee asutaja ja tegevjuht Alan Adojaan. „Need võidetud rahastused on vaid esimene samm selle keerulise ja aeganõudva inimtöö automatiseerimisel. Tehisintellekt võimaldab teha riigitoetused ligipääsetavaks ka neile, kes enne poleks sellele mõelnudki.” Easy.ee on juba laienemas ka teistesse Euroopa riikidesse. Ettevõtte eesmärk on muuta rahastuse leidmine ja taotlemine kiiremaks, lihtsamaks ja kättesaadavamaks kõigile organisatsioonidele – alates väikestest MTÜdest kuni suurettevõteteni.

Toetuse eesmärk on aidata kaasa erasektori teadus- ja arendustegevuse (TA) mahu kasvule ning TA-töötajate töökohtade säilimisele ja uute loomisele. Toetusega toetame ettevõtja TA kulusid, mis on seotud TA-töötaja töötasuga. Toetuse suurus toetuse saaja ühe TA-töötaja kohta on maksimaalselt 50% toetataval perioodil TA-töötaja eest Maksu- ja Tolliametile deklareeritud töötasult arvutatud tulumaksust. Toetuse väljamakse toimub Maksu-​ ja Tolliameti andmete põhjal. 📅 Taotlusvoor on avatud 11.08.2025 kell 9:00 – 05.09.2025 kell 16:00. Taotlemine on lihtne, sest toetuse arvestus põhineb perioodi 01.01–30.06.2025 TA-töötajate töötasuga seotud andmetel ning täiendavat aruandlust ei nõuta. Kelle jaoks on toetus mõeldud? Eesti äriregistrisse kantud äriühingud, kus töötab vähemalt üks teadus- ja arendustöötaja töölepingu alusel. TA töötaja on teadlane, insener või tehnik. Tööleping toetuse taotleja ja TA töötaja vahel on sõlmitud tähtajatult või kehtib vähemalt 12 kuud lepingu sõlmimisest. TA töötaja on töötanud perioodil 01.01–30.06.2025 vähemalt kolmel kuul ja ettevõte on deklareerinud Maksu- ja Tolliametile tehtud väljamaksetelt sotsiaalmaksu ja tulumaksu. Mille jaoks toetust saab? TA töötaja töötasult deklareeritud tulumaksu katteks. Toetuse suurus ühe TA töötaja kohta on maksimaalselt 50 protsenti töötaja eest Maksu ja Tolliametile deklareeritud töötasult arvutatud tulumaksust. Aluseks võetakse TSD 02.2025–07.2025. Kui TA töötaja täidab lisaks muid ülesandeid, lähtutakse toetuse arvutamisel vaid teadus-ja arendusega seotud ülesannete osakaalust. Osakaalu määrab taotleja. 🔗 Rohkem infot leiab EISi veebist: https://eis.ee/toetused/teadus-ja-arendustootaja-toetus/

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) alates 1. augustist 2025 suurendas oluliselt ettevõtete laenukäenduse ulatust projekti mahtudel 5–10 miljonit eurot — toetuse määr kerkib seniselt 50 % tasemelt kuni 70 % laenusummast. Erandiks on ehitussektor, kus maksimumkäendus on 60 %. Lisaks sai EIS õiguse pakkuda käendust ka üle 10‑miljonilistele laenutele. Kaarel Aus, EISi laenude ja käenduste osakonna juht, sõnas: „InvestEU edasikindlustus võimaldab meil võtta suuremates projektides suuremaid riske. Sellega parandame ettevõtete ligipääsu rahastusele, aga edendame ka innovatsiooni. Muuhulgas saame nüüdsest kahese kasutuse puhul toetada kaitsetööstust, mis on Eesti jaoks oluline ja kasvav sektor.“ Tema sõnul on EIS valmis sekkuma olukordades, kus kommertspankade riskikülg on liiga kõrge: „EIS roll on sekkuda olukordades, kus on turutõrge — ettevõtetele minnakse oma finantsteenustega appi siis, kui kommertspankade jaoks on riskid liiga suured.“ Mis see tähendab ettevõtetele? Ettevõtjad saavad nüüd rakendada suuremahuliste investeeringute elluviimiseks soodsamaid laenutingimusi. Käenduse tõus 70 % ni ning sobivuse suurenemine üle 10‑miljonistes projektides tähendab, et panga või liisingu kaudu laenu võtnud ettevõtted saavad EIS-ilt suurema garantiitoetuse. See aitab ellu viia projekte, mis muidu panganduse riskikriteeriumide tõttu jäid teostamata. EISi ja Euroopa Investeerimisfondi (EIF) koostöö raames finantseeritakse teenuseid InvestEU programmi kaudu, et tagada eelkõige väikeettevõtetele kättesaadavamad laenud ja garantiid. Kontekst ja taust EIS on loodud 2022. aastal KredExi ja Enterprise Estonia ühendamisel ning pakub ettevõtjatele laene, garantiisid, toetusi ja nõustamist. Vaid aasta tagasi vähendas EIS oma kulusid ligi 3,3 miljoni euro võrra ning koondas tegevusi, et tõsta efektiivsust ja paremini suuta toetada ettevõtete rahastamist. Samas on eelmise aasta lõpus käivitatud suuremahuliste investeeringute toetusprogramm eeldanud projektimahtu vähemalt 100 miljonit eurot, toetust kuni 15 % investeeringuhinnast (kuni 20 miljonit eurot projektiti) ning nõudis minimaalselt 30 töökoha loomist turupõhise palgatasemega. See kõlab ambitsioonikalt, kuid sobib pigem topelt-kahese hulka kuuluvale majandusmahtudele. Miks see oluline on? Käenduse mahu suurendamine näitab, et riik on valmis võtma suuremat finantsriski, et toetada innovatsiooni ja majanduskasvu. Väiksema‑ ja keskmise suurusega ettevõtted saavad ligipääsu finantseerimisele, mis varem oleks võinud jääda kättesaamatta, ning võidavad alternatiive pangalaenule. Lisaks suunab EIS oma toetusi ka kaitsetööstusse, mille rahvuslik tähtsus on viimastel aastatel kasvanud. Kokkuvõte EISi otsus suurendada laenukäenduse osatähtsust 70 %ni ning võimaldada garantiisid ka üle 10‑miljonilistele projektidele toetab tähtsate investeeringute elluviimist Eestis. Eelkõige saavad kasu ettevõtted, kelle riskiprofiil jääb kommertspankadele liiga kõrgeks, sealhulgas kaitsetööstus. See samm tugevdab EISi rolli turuvõimelisena finantsvahendajana ja panustab Eesti majanduse innovatsiooni ja konkurentsivõime edendamisse.

Rakendusuuringute programmi 9. taotlusvoor (RUP9) on avatud. Toetust saavad Eesti äriregistrisse kantud ettevõtted, kes arendavad uusi või oluliselt muudetud tehnoloogiaid, protsesse, tooteid või teenuseid. Toetuse suurus on kuni 2 miljonit eurot ning toetusmäär jääb vahemikku 25–80%, sõltuvalt ettevõtte suurusest ja koostööpartneritest. Taotlemise eelduseks on kohustuslik eelnõustamine, kus eksperdid hindavad nii tehnoloogilist kui ka ärilist plaani. Rakendusuuringute osakonna juht Mart Toots on öelnud: „Tulemuslik rakendusuuring algab hästi läbimõeldud plaanist. Aitame sul selle vormida – enne, kui hakkad taotlust kirjutama. Broneeri aeg eelnõustamisele ja esita projekt eelhindamiseks hiljemalt 15.09.2025!“ Soovitus on alustada ettevalmistustega varakult, et jõuaks teha vajalikud täiendused. Toetust saab küsida projektidele, mis kuuluvad TAIE fookusvaldkondadesse: * digilahendused igas eluvaldkonnas, * tervisetehnoloogiad ja -teenused, * kohalike ressursside väärindamine, * nutikad ja kestlikud energialahendused. Programmis saavad osaleda kõik Eesti ettevõtted, olenemata nende suurusest või tegutsemisajast. Projektide hindamisel eelistatakse neid, millel on selge äriline mõju ja ekspordipotentsiaal. Oluline on, et idee oleks rakendatav ja hästi põhjendatud. Rakendusuuringute programm (RUP) on loodud selleks, et toetada ettevõtteid, kellel on ambitsioon arendada uusi teadmisi või tehnoloogiaid, mille abil kasvatada oma rahvusvahelist konkurentsivõimet. Aastatel 2020–2024 on programmi kaudu toetatud sadu projekte kümnete miljonite eurode ulatuses. EISi juhatuse liikme Sigrid Harjo sõnul näitab suur huvi, et ettevõtted otsivad järjest enam teadus- ja arendustöö kaudu võimalusi turul eristumiseks. Kui soovid osaleda, broneeri aeg eelnõustamisele siin: [https://eis.ee/toetused/rakendusuuringute-programm/#modal](https://eis.ee/toetused/rakendusuuringute-programm/#modal) Lisainfo: [https://eis.ee/toetused/rakendusuuringute-programm/](https://eis.ee/toetused/rakendusuuringute-programm/)

Riik suunab maapiirkondade ettevõtluskeskkonna arendamisse kokku 15 miljonit eurot. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terras allkirjastas määruse, millega kehtestatakse kaks uut toetusmeedet: kohaliku ettevõtlustaristu toetus ning ettevõtlushuubide toetus. Toetusmeetmete eesmärk on tugevdada ettevõtlust väljaspool suuremaid linnu, luua uusi töökohti ning edendada tasakaalustatud majandusarengut kogu riigis. Kokku rahastatakse toetusi Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondi kaudu ning need kuuluvad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 alla. Minister Terras ütles määruse allkirjastamisel: „Investeeringuid suunatakse nii ettevõtete jaoks olulise kohaliku taristu parendamisse kui ka ettevõtjasõbraliku ökosüsteemi, sealhulgas ettevõtjatevahelist koostööd soodustava taristu ehk ettevõtlushuubide arendamisse. Koos tegutsemine loob head eeldused ettevõtete arenguks, innovatsiooniks ja konkurentsivõime kasvuks. Konkurentsivõimeliste ja innovaatiliste ettevõtete lisandumine omakorda toob maapiirkondadesse vajalikud töökohad, tagades nii ühtlasema majandusarengu ja rahvastiku paiknemise üle Eesti.“ Kohaliku ettevõtlustaristu toetuse eelarve on 10 miljonit eurot. Selle meetmega saab toetust 40 000 kuni 800 000 euro ulatuses ühe taotleja kohta. Toetust antakse näiteks side-, interneti-, elektri-, vee- ja kanalisatsioonitaristu rajamiseks, rekonstrueerimiseks või olemasoleva taristuga liitumiseks. Toetust võivad taotleda eraõiguslikud äriühingud. Ettevõtlushuubide toetuse eelarve on 5 miljonit eurot. Toetust saab taotleda 80 000 kuni 800 000 eurot ühe projekti kohta. Rahastatakse koostöötamiskeskuste, ettevõtlusinkubaatorite ja innovatsioonikeskuste rajamist väljaspool suuremaid linnu. Lisaks äriühingutele võivad seda toetust taotleda ka mittetulundusühingud, sihtasutused ja valitsusasutustele alluvad riigiasutused. Toetusi saab kasutada ainult maalistes ja väikelinnalistes piirkondades, välja arvatud Tallinn ja sellega piirnevad Harku, Jõelähtme, Kiili, Rae, Saku, Saue ja Viimsi omavalitsused. Projektide ettevalmistamiseks on aega kuni pool aastat, taotluste esitamine toimub 2026. aasta jaanuaris. Täpsem teave taotlusvooru tingimuste kohta avaldatakse PRIA kodulehel niipea, kui see on võimalik. Need meetmed loovad uue võimaluse ettevõtluse arendamiseks seal, kus see seni on olnud tagasihoidlikum. Tugevdamine taristu ja koostöövõrgustike kaudu aitab parandada piirkondade majanduslikku atraktiivsust ja suurendada inimeste võimalusi töötada ja tegutseda oma kodukohas.

Uus juhend aitab toetuse saajal vältida vigu ostumenetluses ja viia projekti elluviimine sujuvamalt lõpuni. Tegemist on Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) poolt loodud teejuhtimisega, mis keskendub just nendele etappidele, kus sageli eksitakse. RTK hanketiimi koostatud juhend on mõeldud kõigile, kes viivad ellu projekte ühtekuuluvuspoliitika fondide toel. Selles selgitatakse, kuidas võtta hinnapakkumisi ja sõlmida lepinguid nii, et kõik oleks kooskõlas ühendmääruse nõuetega. Lisaks tuuakse välja tüüpilised komistuskohad ning pakutakse praktilisi näiteid, mis aitavad probleeme vältida. Juhend on loodud nii, et see oleks arusaadav ka neile, kes ei tegele igapäevaselt riigihangetega, kuid peavad toetuse saamisel siiski järgima kindlaid ostureegleid. RTK kommunikatsiooniosakonna ja teenusedisaini spetsialistide kaasamine aitas muuta materjali visuaalselt selgeks ja kasutajasõbralikuks. Juhend on kergesti navigeeritav ning sisaldab selgitusi ja KKK-osa, mille abil saab kiiresti vastused levinud küsimustele. Kõik see aitab toetuse saajal keskenduda sisulisele tööle, mitte eksida vormilistes nõuetes. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja on Ärilehele öelnud, et taoliste juhendite väärtus seisneb just nende ennetavas mõjus: “Mida paremini on protsessid lahti kirjutatud, seda vähem tekib hilisemaid vaidlusi või eksimusi, mis võivad isegi toetuse tagasinõudmiseni viia.” Samuti on sotsiaalmeedias juhendi kasutajasõbralikkust kiidetud mitme kohaliku omavalitsuse projektijuhi poolt. See juhend on hea tööriist igale toetuse saajale, kes peab ostumenetluse kaudu rahastama projekti tegevusi. Kui oled selleks tööks uus, siis on juhend sulle eriti vajalik. Ja kui oled juba kogenud taotleja, aitab see sul hoida kõrvale tüüpilistest vigadest. Juhendid leia siit: https://www.rtk.ee/toetused-taotlemine/taotlejale-ja-toetuse-saajale/abimaterjalid-ja-juhendid

PRIA pakub kuni 100 000 € toetust ettevõtmise alustamiseks põllumajandusvaldkonnas, et toetada noori põhitegevusse siirdumisel. PRIA avas programmi noorele põllumajandustootjale mõeldud investeeringutoetuse, mis võimaldab kuni 40‑aastastel alustajatel taotleda kuni 100 000 eurost toetust – kuni 75 000 € äriplaani koostamiseks ja kuni 25 000 € investeeringute jaoks. Programmi eelarve on seitsme miljoni euro ringis ning toetust saab taotleda kord strateegiakava perioodi jooksul. Taotluste esitamise voor toimub e‑PRIAs ning PRIA garanteerib kiire menetluse: esimene osa makstakse välja 30 tööpäeva jooksul äriplaani heakskiidust ja teine osa kolme kuu jooksul pärast tegevuste ellu viimist. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul tuleb põllumajanduses edendada põlvkondadevahelist koostööd. „Peame senisest enam toetama põllumajandusliku tegevusega alustamist ja uute ärimudelite loomist, kuna noored ettevõtjad on põllumajanduses innovatsiooni ja moderniseerimise eestvedajad,“ märkis minister. Toetuse saajad peavad olema kuni 40‑aastased füüsilisest isikust ettevõtjad või äriühingud, mille juhtimisest ja omanikeringist moodustavad kõik noored talunikud. Lisaks on vajalik vähemalt aastane töökogemus või põllumajandusharidus, äriplaan, finantsprognoosid ja riskianalüüs. Toetust võib kasutada masinate, hoonete või maaseadmete soetamiseks, samuti äriühingu osaluse omandamiseks – tingimusel, et tegevust ei ole veel alustatud. Ambrella andmetel kandideeris eelmisel korral hulk noortalunikke – näiteks Läänemaalt ja Lääne‑Virumaalt esitati üle saja taotluse. See näitab, et toetust hinnatakse ja soovijaid jagub. Toetuse eelised ja kuidas alustada See toetus pakub tuge äriplaani ja investeeringu elluviimiseks. Tugev äriplaan on edu alustala: see peab hõlmama finantsprognoose, turuanalüüsi, keskkonnasäästlikkuse strateegiat ja tegevuste ajakava. Toetuse saajale makstakse osa raha pärast äriplaani heakskiitu ja lõppsumma peale tegevuste lõpetamist, mis aitab hoida rahavoogu. Taotlemisel aitab e‑PRIAs automaatne kontroll ning PRIA infotelefon ja maakondlikud teenindusbürood. See tagab selguse ja sujuvama tagasiside saamise. Toetus on ootuspärane abikäsi noortele põllumajandustootjatele, kes soovivad hakata ettevõtjaks. Selgete nõuete ja tugeva äriplaani toel saavad noored ellu viia oma visiooni ning panustada maapiirkondade uuenemisse. Kui sul on töökogemust, haridus ja plaan, siis ära jäta taotlusvooru kasutamata – see võib olla esimeseks suureks sammuks sinu ettevõtlusteel.

PRIA kahes taotlusvoorus jagati toetust loomataudide ennetamiseks, eriti ohtliku loomataudi meede täitus viie päevaga 30. juunil avas PRIA kaks investeeringutoetuse meedet loomataudide ennetamiseks, millest üks oli mõeldud suu- ja sõrataudi tõrjumiseks ning teine eriti ohtlike loomataudide, nagu näiteks sigade Aafrika katku, ennetamiseks. Mõlema meetme eesmärk on aidata loomakasvatajatel tõsta oma tootmise bioohutust ja seeläbi vähendada haiguste leviku riski. Eriti ohtlike loomataudide ennetamise investeeringutoetuse eelarve täitus kõigest viie päevaga. Taotlusi hakati vastu võtma 30. juunil ning juba 4. juulil oli kogu eelarve täis. PRIA sulges vastuvõtu 5. juulil kell 16.00. Huvilisi oli rohkem kui toetuse maht lubanuks, mis näitab, kui oluline on loomakasvatajate jaoks bioohutusinvesteeringute rahaline toetus. PRIA loomakasvatuse valdkonna juht Sirli Kivisild ütles: „Taotluste arv näitab, et loomakasvatussektoris on tugev arusaam bioohutuse tähtsusest. Eriti ohtlikud loomataudid, nagu sigade Aafrika katk, on viimastel aastatel põhjustanud suurt majanduslikku kahju. Meil on hea meel, et ettevõtted on valmis ennetavalt investeerima, et vähendada riske.” Toetust sai kasutada näiteks pesemis- ja desinfitseerimisseadmete soetamiseks, desomattide ja -tunnelite paigaldamiseks, piirdeaedade ehitamiseks, sõidukite puhastusalade rajamiseks ning loomade ja lindude pidamiseks vajalike hoonete renoveerimiseks. Samuti toetas meede seadmete soetamist, millega saab paremini ohjata külastajate liikumist ja vältida haigusetekitajate sissetoomist farmidesse. Toetuse maksimaalne summa ühe taotleja kohta oli 400 000 eurot. Väiksemad ettevõtted said kuludest tagasi kuni 80%, suuremad kuni 60%. Toetuse minimaalne osakaal oli 15%. Hindamisel eelistati projekte, mis tõid kaasa olulise bioohutuse taseme tõusu ja kus rakendati meetmeid, mille mõju on pikaajaline. Lisaks sellele jätkub veel suu- ja sõrataudi ennetamisele suunatud toetus, mille eesmärk on aidata veise-, lamba- ja kitsekasvatajaid, kes on juba alustanud või plaanivad alustada bioohutusmeetmete rakendamisega. Selle toetuse abil saab soetada desinfitseerimisseadmeid, rajada piirdeaedasid ning täiustada loomapidamishoonete sissepääse ja töökorraldust. Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektori asetäitja Katrin Reili sõnul on investeeringud bioohutusse kriitilise tähtsusega: „Loomataudide ennetamine algab farmi väravast. Kui loomapidaja investeerib turvalistesse sissepääsudesse, desotunnelitesse ja loomade liikumise kontrolli, on see otsene panus kogu Eesti loomakasvatuse turvalisusesse.” Eestis on viimastel aastatel olnud mitmeid haiguspuhanguid, mille tagajärjed ulatuvad piirangutest turgudele kuni karjade hävitamiseni. Seetõttu nähakse bioohutust aina rohkem mitte kuluna, vaid vajaliku kindlustusena. Kuigi eriti ohtlike loomataudide investeeringutoetuse voor on nüüdseks suletud, on suur huvi signaaliks ka riigile, et vajadus sellise toetuse järele ei kao. Uute taotlusvoorude korraldamine sõltub tulevikus eelarvelistest võimalustest, kuid PRIA esindajate sõnul jälgitakse olukorda ja hinnatakse vajadust jätkumeetmete järele. Loomakasvatajad, kes plaanivad investeerida bioohutusse, peaksid jälgima PRIA uudiseid ja valmistuma järgmisteks taotlusvoorudeks. Toetused ei kata küll kogu kulu, kuid pakuvad olulist tuge investeeringute elluviimisel, mille eesmärk on hoida loomad terved ja ettevõtted jätkusuutlikud.

Valitsus andis 3. juulil regionaal- ja põllumajandusministrile volituse luua Maaelu Edendamise Sihtasutuse (MES) kaudu 55 miljoni euro suurune sihtfond, mis toetab maapiirkonna ettevõtlust — sh põllumajandust, toidutööstust ja teisi maapiirkonna ettevõtteid, kellel puudub juurdepääs traditsioonilisele kapitalile. Regionaal- ja põllumajandusminister Hendrik Johannes Terrase sõnul on eesmärgiks leevendada turutõrkeid:„Põllumajandusettevõtted, toiduainetööstus ja maapiirkondade ettevõtted on olulised majanduse eestvedajad. Investeeringute tegemisel tuleb tagada ligipääs kapitalile, et nad saaksid kasvada, uuendada ning anda oma panuse Eesti maaelu arengusse.“ MES-i juht Meelis Annus lisab, et fond aitab suunata raha sinna, kus nõudlus kapitali järele on suurim: „Kapital tuleb suunata valdkondadesse, kus seda kõige enam vajatakse. Nii tagame, et toetused jõuavad õigesse kohta ja nende mõju maamajanduse arengule on võimalikult suur.“ Taolise investeeringuga loodetakse parandada maapiirkonna ettevõtete ligipääsu soodsale investeerimisrahastusele ja hõlbustada näiteks seadmehankeid, tootmishooneid ja võrgu uuendusi. Toetatakse nii finantsinstrumente kui laenutooteid, mis täiendavad seniseid rahastusvõimalusi. Käimas on ka muudatused maaelu arengukava laenutingimustes: vähenesid miinimumintressid ja kaaslaenamise nõuded, et ettevõtjatel oleks lihtsam kapitali saada. Näiteks langetati intressimäär mikro- ja väikeettevõtetele kuni 1 %, ning kaaslaenamise osas muutus pangalt nõutav osa 50 %-lt 30 %-le. See valitsuse otsus suunata maapiirkonna ettevõtlusse 55 miljonit eurot loob tugeva aluse kestlikuks arenguks. Toetus ei piirdu ainult rahaga, see hõlmab ka tingimuste leevendamist ja fondide sihipärast suunamist, et toetada just neid ettevõtjaid ja projekte, kes seda enim vajavad. Seda kõike tehakse selleks, et kasvatada töökohti maal, tugevdada kohalikke väärtusahelad ja edendada kogu maaelu majandust.

Alates 15. septembrist avab Kredex (EIS) korteriühistutele Euroopa Liidu struktuurifondidest rahastatava rekonstrueerimise toetuse taotlusvooru, mille eelarve on seekord 80 miljonit eurot. Voor on saadaval 30 päeva jooksul ning sobib elamutele, kus energiakulu on oluliselt kõrge. Taristuminister Kuldar Leis toob välja, et “järgmise 25 aasta jooksul tuleb rekonstrueerida Eestis ligi 14 000 kortermaja. See ei ole ainult numbrite küsimus – see tähendab inimestele väiksemaid küttearveid ja paremat sisekliimat. On selge, et riigi tugi on siin vältimatu. Viimase kolme aasta jooksul oleme toetanud korteriühistuid kokku enam kui 275 miljoni euroga. Julgustan ühistuid seda võimalust kasutama.” EISi toetuste juhi Taniel Vaini sõnul “taotluse esitamisega pole kiiret, kõik 15. oktoobrini esitatud taotlused võtame vastu ja vaatame läbi, viimasel päeval tulnud taotlus on samaväärne esimesel päeval esitatud taotlusega.” See tagab võrdse kohtlemise taotlusvooru algusest kuni lõpuni. Eelarve jaguneb kolme põhigrupi vahel: väiksemad korterelamud (3–17 korterit) saavad 10 miljonit, keskmised (18–59) 25 miljonit ning suured (60+ korterit) 30 miljonit eurot. Lisaks on eraldi 10 miljonit naabruskonnapõhiseks renoveerimiseks ja 5 miljonit muinsuskaitsealustele elamutele. Just muinsuskaitsealustele hoonetele on seekord tugi mõeldud ainult neile, kattes kultuuriväärtusega korteritel tehtavad rekonstrueerimistööd. Taotluste hindamisel on eelisjärjekorras korterelamud, millel on kõrgem ruutmeetri energiakasutus – andmed tuuakse energiamärgise alusel. Puuduva energiamärgise puhul tuleb see enne taotlemist hankida. Toetuse määrad jäävad tavalisel renoveerimisel 30–50% vahemikku, väiksematel ja muinsuskaitsealustel hoonetel on kõrgem tugi. Samuti antakse lisatoetust lifti paigaldamiseks või tehases toodetud elementidega rekonstrueerides. Lisaks soovitatakse taotlejatel kasutada uusi digivahendeid: portaali kodudkorda.ee, kus on kõik oluline info ühes kohas — toetustest, õigusaktidest, nõustamisest ja infopäevadest. Rahastusotsuseid oodatakse alates 2026. aasta jaanuarist. Toetuse saanud ühistud saavad alustada ehitushankeid ning esimeste rekonstrueeritud hoonete valmimist prognoositakse 2026. aasta lõppu. See tugi annab korteriühistutele olulise võimaluse tõsta majade energiatõhusust, vähendada kulusid ja parandada elukeskkonda. Kui sinu maja vastab tingimustele, tasub taotlusvoorust osa võtta juba septembris.

Riik avas 30. juunil taotlusvooru, mille eelarve on 8 miljonit eurot. Toetus on mõeldud kohalikele omavalitsustele ja riigiasutustele, kes haldavad kultuurilist, arhitektuurilist või ajaloolist väärtust kandvaid avalikke hooneid. Selle toel saab soojusisolatsiooni, uksi-aknaid ning soojustehnoloogiaid renoveerida, kütte‑, ventilatsiooni‑ ja automaatikasüsteeme uuendada ning paigaldada valgustust ja taastuvenergia lahendusi. Sellest meetmest saab toetust ka n-ö teistmeline voor. Esimeses voorus sai toetust 18 hoonet, näiteks Pärnu ja Sindi raekoda, Kostivere mõis, Tammsaare majamuuseum ning Haapsalu toomkirik. Toetuse eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heidet ning alandada energiakulusid – tööde tagajärjel peab hoonete energiatõhusus paranema vähemalt 20 %. Rahandusministeeriumi ja RTK spetsialistid rõhutavad, et investeering kultuurilisse pärandisse loob ka pikema perspektiiviga väärtust. Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajaki sõnul on kavandatud mitme taotlusvooruga toetada avaliku sektori 19 000 m² köetavat pinda ning vähendada süsinikuheidet 287 tonni aastas. RTK avaliku taristu talituse juhataja Anna Zolin selgitab: „Toetust saab kasutada nii hoonete soojustamiseks, õhupidavuse parandamiseks kui küttelahenduste uuendamiseks. Samuti ventilatsiooni‑ või jahutussüsteemide rajamiseks, valgustuse, automaatika ja tarkade juhtimisseadmete paigaldamiseks. Toetuse abil tehtud tööde eesmärk on eelkõige energiamahtude ja ‑kulude vähenemine. See tähendab, et tööde tulemusel peaks hoone energiatõhusus paranema vähemalt 20 %.“ Toetust saab taotleda kuni 500 000 eurot projekti kohta ning ruutmeetri kohta kuni 800 eurot. Katmata jäävad uuringute, projekteerimise, ehitus‑ ja muinsuskaitseli asetuvate kontrollide kulud. Toetuse allikaks on kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikud ning riigi eelarvestrateegia; meetme rakendamist koordineerib Rahandusministeerium, taotluste menetlust viib läbi RTK. See toetusvoor annab võimaluse ajaloosilmapaistvate hoonete säilitamiseks läbi kaasaegsete energiatõhususlahenduste, mis aitavad hoida ülalpidamiskulusid ning pikendada hoonete eluiga. Kui haldad sellist hoonet, siis tasub kindlasti vaadata RTK e‑toetuse keskkonda – see on hea võimalus investeerida sinu piirkonna kultuuripärandisse ja panustada samal ajal rohemajandusse.

Ida-Virumaa suurprojektide elluviimiseks antakse ettevõtetele kaks aastat lisaaega. Pikendus aitab tagada, et toetatud investeeringud saaksid lõpuni viidud ka keerukates oludes. Majandus- ja taristuministeerium pikendas õiglase ülemineku fondist rahastatavate ettevõtluse suurprojektide lõpptähtaega 2029. aasta 31. augustini. Varasem tähtaeg oli kaks aastat varasem, kuid mitmete projektide keerukus ja mahukus tähendavad, et esialgne ajaraam osutus liiga kitsaks. Ministri Erkki Keldo sõnul vajavad Ida-Virumaale kavandatavad kuni 30 uut tehast ja ettevõtet paindlikumat ajakava. Arenduste elluviimist mõjutavad ehituse, tarneahelate ja planeerimisprotsesside viivitused. Tähtaja pikendamine aitab maandada riske ja annab ettevõtjatele kindlust, et nad saavad toetuse abil oma projektid lõpuni viia. Õiglase ülemineku fondi eesmärk on toetada Ida-Virumaa majanduse mitmekesistamist, aidates piirkonnal liikuda sõltuvusest fossiilkütustest kestlikuma majandusmudeli suunas. Fondist on ettevõtlusinvesteeringute toetuseks eraldatud 177,8 miljonit eurot. Keskmine toetuse suurus ühe projekti kohta on 5,9 miljonit eurot, kuid osadel juhtudel küündib projektide kogumaksumus kuni 15 miljoni euroni. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse sõnul on mitmed projektid juba valmimas või lõpusirgel. Näiteks on lõppenud Fortaco Estonia uus teraskonstruktsioonide tehas, suvel avati Ida-Virumaal kirveviskamiskeskus ning valmimas on ka Peipsi loodusspaahotell ja magnetitehas. Sellised näited näitavad, et toetuse abil saab ellu viia väga erineva mastaabiga investeeringuid. EISi juhatuse liige Sigrid Harjo rõhutas, et pikendus on oluline eelkõige projektidele, mis vajavad keerukuse tõttu pikemat ettevalmistust ja ehitusaega. Harjo sõnul on eesmärk see, et ükski hea projekt ei jääks lõpuni viimata pelgalt ajasurve tõttu. Pikendatud tähtaeg loob ettevõtjatele rohkem tegutsemisruumi, samas säilitades fondi eesmärgi – tugevdada Ida-Virumaa ettevõtluskeskkonda ja luua uusi töökohti viisil, mis toetab rohelist üleminekut. Investeeringute elluviimine aastatel 2026–2029 peaks andma piirkonnale uue arengutõuke ning aitama üleminekuprotsessi muuta sujuvamaks ja jätkusuutlikumaks.

15 Eesti ettevõtet alustasid EISi toel oma teadusmahukaid arendusprojekte, mille mõju ulatub energeetikast ravimitööstuseni. Programmi eesmärk on kiirendada nutikate toodete ja tehnoloogiate jõudmist turule. Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rakendusuuringute programmi kaheksandas voorus said toetuse 15 ettevõtet, kelle projektid katavad väga erinevaid valdkondi. Toetuste kogumaht ulatus 16,1 miljoni euroni ning ettevõtted panustasid ise lisaks veel 9,9 miljonit eurot. Uurimistööd on kavandatud kolmeks aastaks ning tulemuseks oodatakse uusi tooteid ja tehnoloogiaid, mis suudavad konkureerida rahvusvahelistel turgudel. Mitmed projektid puudutavad energiasektorit, ravimitööstust, digitehnoloogiat ja masinõpet. Näiteks kavatseb GaltTec OÜ tuua turule uudse kütuseelemendi lahenduse, mis võimaldab toota elektrit väikeses mahus, kuid äärmiselt kõrge efektiivsusega. Ettevõtte juht Glen Kelp ütles, et tänu toetusele saab meeskond kasvada ja projekt jõuab kiiremini rakendusfaasi. Tema sõnul on tegu süvatehnoloogiaga, mille sarnast pole seni Eestis ega maailmas turul nähtud. Tervishoiu ja keemia valdkonnas on tuge saanud näiteks TBD Pharmatech, kes arendab platvormi antikehade ja ravimimolekulide ühendamiseks. Nende siht on tõsta Eesti ravimitootmise taset rahvusvahelisele tasemele ja tulla turule ravimitega, mille järele on maailmas kiiresti kasvav nõudlus. Ettevõtte tegevjuhi Andrus Tasa sõnul võimaldab programm neil kiirendada tööd, mis seni liikus aeglaselt ja väikeste sammudena. Teiste seas on toetust saanud veel Baltic Workboats AS, Auve Tech OÜ, ELIKO Kompetentsikeskus, Fractory OÜ, LabToWellness OÜ ja mitmed teised. Projektid varieeruvad liikuvatest robotitest tehisintellekti baasil analüüsitarkvaradeni ning uusi lahendusi arendatakse nii hariduses kui tööstuses. Ühiseks nimetajaks on tugev teaduslik alus ja potentsiaal kasvada globaalseteks toodeteks. Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on rakendusuuringute programm üks tõhusamaid viise, kuidas tõsta Eesti ettevõtete tootlikkust. Analüüs on näidanud, et programmiga liitunud tööstusettevõtted on jõudnud tootlikkuse poolest 120 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Samal ajal on kogu Eesti töötleva tööstuse keskmine tootlikkus alla 60 protsendi. See tähendab, et programmi mõju on märgatav ja reaalne. EISi juhatuse liige Sigrid Harjo kinnitas, et huvi programmi vastu on väga suur ning ettevõtjad näevad selles võimalust tuua oma arendusideed kiiremini turule. Harjo julgustas ka järgmises voorus kandideerima, kuna rahastusvõimalused on laiapõhjalised ja avatud igas suuruses ettevõtetele. Rakendusuuringute programm on tegutsenud alates 2020. aastast ning tänaseks on selle toel ellu viidud üle 200 projekti kogumahus 150 miljonit eurot. Järgmine, üheksas taotlusvoor avaneb juba 28. juulil 2025 ning eelhindamise tähtaeg on 15. september. Toetus on mõeldud kõigile Eesti ettevõtetele, kes soovivad arendada uusi teaduspõhiseid tooteid, teenuseid või protsesse. Selliste toetuste kaudu liigub Eesti ettevõtlus kindlalt suunas, kus teadus ja tootearendus ei ole enam eraldiseisvad valdkonnad, vaid tihedalt lõimunud. Just see loob eelduse tugevate, kestlike ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste ettevõtete tekkeks.