Ettevõtted saavad taotleda toetust, et arendada jäätmete liigiti kogumise ja ringlussevõtu lahendusi. Eesmärk on kasvatada võimalusi materjalide korduvkasutuseks ning lihtsustada andmete haldamist jäätmete liikumise kohta. Toetus aitab katta nii seadmete kui ka tarkvaralahenduste kulusid.

Taotleda saavad kõik äriühingud, kuid vähemalt 5,6 miljonit eurot kogu eelarvest suunatakse väljapoole Tallinna ja Tartut. Toetusmäär jääb sõltuvalt projekti iseloomust ja abi intensiivsusest kuni 47,93% juurde. Jäätmete ringlussevõtu ettevalmistamise ja töötlemise projektide puhul võib toetussumma ulatuda 200 000 kuni 3 miljoni euroni. Digilahenduste arendamiseks saab küsida 10 000 kuni 150 000 eurot.

Taristuminister on öelnud, et uus lähenemine teeb jäätmete sorteerimise inimestele lihtsamaks ning ettevõtetele ringlussevõtu majanduslikult atraktiivseks. Samuti rõhutati, et investeeringud suunavad vähem materjale prügimäele ja rohkem tagasi ringlusesse. Toetuse eesmärk on vähendada sõltuvust looduslikest toorainetest.

Varasemad toetused on aidanud ellu viia näiteks klaasvahtkillustiku tehase rajamist ja biojäätmete käitlemise võimekuse suurendamist. Need näited tõestavad, et rahastus on kaasa toonud reaalseid muudatusi jäätmemajanduses. KIKi esindaja sõnul on senine kogemus näidanud, et nutikad investeeringud toovad tulemusi ja annavad võimaluse ettevõtetel olla keskkonnateadlikumad.

Toetust saab taotleda seni, kuni eelarve on täis. Taotlemine käib e-toetuse keskkonna kaudu ning projekti hindamisel arvestatakse nii keskkonnamõju kui ka tehnilist teostatavust.