Alates 2023. aastast on riik suunanud korterelamute rekonstrueerimisse ligikaudu 275 miljonit eurot Euroopa fondide raha. Selle tulemusena paranevad elamistingimused hinnanguliselt ligi 32 000 inimesele üle Eesti.

Endine taristuminister Vladimir Svet rõhutas, et Eesti inimeste soov oma kodusid renoveerida on suur ja kasvav. Ta tõi esile, et eraldi tähelepanu Ida-Virumaale on sealset renoveerimisaktiivsust tõstnud ning avaldas lootust, et ka saartel hoogustub tegevus. Ministri sõnul panustab toetus mitte ainult inimeste heaolusse, vaid ka Eesti ehitusturu arengusse ning loob tuhandeid töökohti – koos korteriühistute omaosalusega ulatub investeeringute kogumaht 435 miljoni euroni.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse korteriühistute toetuste juht Taniel Vain märkis, et mullu oktoobris avatud voor mahus 175 miljonit eurot on seni suurim. Osa rahastusotsuseid on veel ees, kuid praeguseks on toetatud juba 175 kortermaja rekonstrueerimist. Toetust on saanud muuhulgas muinsus- ja miljööväärtuslikud majad, suuremad hooned (üle 100 korteri) ning ka terved naabruskonnad, kus korraga uuendatakse mitut elamut.

Lisaks toetustele pakub EIS ka rekonstrueerimislaenu, mis on abiks ühistutele, kelle projekte pangad ei rahasta või pakuvad ebasoodsaid tingimusi. Taniel Vain rõhutab, et kõige tõhusama tulemuse annab terviklik renoveerimine, millele toetus ongi suunatud. Samas võimaldab laen teha ära kõige kiiremini vajaminevad tööd.

EIS on teinud rahastusotsuseid kokku 365 ühistule. 2023. aasta üle-eestilises voorus toetati ligi 160 projekti kokku 80 miljoni euro ulatuses, millest juba ligi 50 kortermaja on valmis või kohe valmimas. 2024. aasta kahe Ida-Virumaa vooru raames on toetust saanud veel 32 ühistut.

Suurim arv rahastatud ühistuid on Harjumaal (49), Tartumaal (46) ja Viljandimaal (36). Toetusi saab jätkuvalt taotleda näiteks Hiiumaal, Saaremaal, Põlvamaal ja Valgamaal, samuti suurte kortermajade puhul. Samuti on avatud uus, 10 miljoni euro suurune voor Ida-Viru korteriühistutele.

Endise ministri Vladimir Sveti sõnul on Euroopa Liidu erinevatest fondidest hoonete renoveerimiseks aastani 2026 ette nähtud üle poole miljardi euro ning loodetakse, et selline stabiilsus jätkub ka tulevikus. Lisaks pakub EIS käendust nendele ühistutele, kelle laenurisk on pankade hinnangul kõrgem. 2024. aastal sõlmiti 36 käenduslepingut, millega tagati laene 12 miljoni euro ulatuses. See tähendab paremaid elamistingimusi veel 36 kortermajale.

Rohkem infot kuidas taotleda: https://kredex.ee/et/kodudkorda