Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus (EIS) avab 24. augustil uue toetusmeetme, mille abil saavad Eesti ettevõtted arendada ja katsetada tehisarulahendusi ning integreerida neid olemasolevatesse toodetesse, teenustesse ja äriprotsessidesse. Ühe ettevõtte kohta on toetuse summa 20 000 eurot ning meetme kogueelarve ulatub kahe miljoni euroni.

Taotluste vastuvõtmine algab 24. augustil 2026 kell 9.00 ja toimub jooksvalt kuni eelarve ammendumiseni. Taotlused tuleb esitada struktuurifondide e-toetuse keskkonnas.

Uus meede on mõeldud Eesti äriregistrisse kantud äriühingutele, mille eelmise majandusaasta müügitulu oli vähemalt 200 000 eurot. Toetust saab kasutada näiteks uue tehisarupõhise toote või lahenduse arendamiseks ja turule toomise ettevalmistamiseks, aga ka tehisaru ühendamiseks ettevõtte olemasoleva toote, teenuse või tööprotsessiga.

Toetuse keskmes ei ole tehisaru kasutamine pelgalt tehnoloogia pärast. Projekt peab lahendama ettevõtte jaoks konkreetse probleemi ja tooma kaasa mõõdetava muutuse. Tulemuseks võib olla müügitulu või ekspordikäibe kasv, parem kuluefektiivsus, tootlikkuse suurenemine või äriprotsesside kõrgem automatiseerituse tase.

EIS-i innovatsiooni- ja ettevõtlusvaldkonna ekspert Siim Akermann on märkinud, et tehisaru on Eesti ettevõtete jaoks seni veel suuresti kasutamata võimalus. „Avamata potentsiaaliks on tehisaru, mille rakendamisse EIS oma uuel strateegiaperioodil kindlasti sihipäraselt panustab,“ sõnas Akermann tänavu avaldatud Eesti juhtimisvaldkonna uuringut kommenteerides.

Uuringu järgi näevad Eesti juhid tehisarus küll suurt võimalust, kuid selle rakendamist pidurdavad sageli organisatsioonisisesed reeglid, töötajate ettevaatlikkus ning vastutuse, andmekaitse ja intellektuaalse omandi küsimused. Uus toetus loob ettevõtetele võimaluse konkreetseid kasutusjuhtumeid piiratud mahus testida ja hinnata enne suuremate investeeringute tegemist.

Ettevõte peab panustama vähemalt 5000 eurot

Toetust antakse ühikuhinna alusel kindlas summas 20 000 eurot. Ettevõtte omafinantseering peab moodustama vähemalt 20 protsenti projekti abikõlblikest kuludest. See tähendab, et projekti minimaalne kogumaksumus on üldjuhul 25 000 eurot, millest ettevõtte enda panus on vähemalt 5000 eurot.

EIS ei hinda projekti tegelike kulude jaotust ning projekti lõppedes ei ole vaja esitada tavapäraseid kulu- ja maksedokumente. Küll aga peab ettevõte kõik taotluses lubatud tegevused ellu viima ja tõendama, et planeeritud tulemus on saavutatud.

Projekti väljund peab olema kontrollitav vähemalt prototüübi või testitulemuste põhjal. EIS-i juhiste kohaselt tuleb tulemuse saavutamist lõpparuande juures tõendada ka lühivideoga. Seega ei piisa üksnes analüüsi, tegevuskava või tehisaru kasutuselevõtmise plaani koostamisest – projekti lõpuks peab olema olemas reaalselt testitav või kasutusele võetud lahendus.

Projekt võib kesta kuni üheksa kuud

Projekti tavapärane elluviimise aeg on kuni üheksa kuud. Põhjendatud juhul võib EIS projekti perioodi ettevõtte kirjaliku avalduse alusel ühe korra kuni kolme kuu võrra pikendada.

Taotluses tuleb kirjeldada ettevõtte probleemi, kavandatavat tehisaru kasutusjuhtu, projekti tegevusi, eesmärki ja oodatavat tulemust. Samuti tuleb märkida projekti algus- ja lõppkuupäev ning omafinantseeringu suurus ja allikas.

Lõpparuanne tuleb esitada 30 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu. Aruandes peab ettevõte kirjeldama tehtud tegevusi, saavutatud muutust ja projekti mõju majandustulemustele. Toetus makstakse välja alles pärast tegevuste lõpetamist, lõpparuande esitamist ja selle kinnitamist EIS-i poolt. Seetõttu peab ettevõttel olema võime projekti kulud esmalt ise katta.

Toetust saab ainult ühe korra

Üks ettevõte võib sellest meetmest toetust saada ainult ühe korra. Kui taotleja kuulub kontserni, ei saa sama kontserni teised ettevõtted meetmest eraldi toetust taotleda. Seetõttu tasub kontserni puhul enne taotluse esitamist hoolikalt valida ettevõte ja projekt, millel on kõige tugevam äriline mõju.

Toetust antakse vähese tähtsusega abina. Taotlejale ja temaga seotud ettevõtetele antud vähese tähtsusega abi ei tohi koos uue toetusega ületada 300 000 eurot kolme aasta jooksul.

Ettevõttel ei tohi üldjuhul olla üle 100-eurost ajatamata maksu- ega maksevõlga ning nõuetekohaselt peavad olema esitatud nii maksudeklaratsioonid kui ka majandusaasta aruanded. Samuti ei tohi taotleja suhtes olla algatatud likvideerimis-, sundlõpetamis- või pankrotimenetlust. Sama tegevust või tulemust ei tohi samal ajal rahastada mõnest teisest riiklikust või Euroopa Liidu tagastamatu toetuse allikast.

Taotlusi menetletakse nende saabumise järjekorras. Nõuetele vastav taotlus rahuldatakse juhul, kui meetme eelarves on selleks veel vahendeid. Kuna kahe miljoni euro suurune eelarve võimaldab toetada ligikaudu sada projekti, tasub sobiva ideega ettevõtetel taotluse ettevalmistamisega alustada võimalikult vara.