15 Eesti ettevõtet alustasid EISi toel oma teadusmahukaid arendusprojekte, mille mõju ulatub energeetikast ravimitööstuseni. Programmi eesmärk on kiirendada nutikate toodete ja tehnoloogiate jõudmist turule.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse (EIS) rakendusuuringute programmi kaheksandas voorus said toetuse 15 ettevõtet, kelle projektid katavad väga erinevaid valdkondi. Toetuste kogumaht ulatus 16,1 miljoni euroni ning ettevõtted panustasid ise lisaks veel 9,9 miljonit eurot. Uurimistööd on kavandatud kolmeks aastaks ning tulemuseks oodatakse uusi tooteid ja tehnoloogiaid, mis suudavad konkureerida rahvusvahelistel turgudel.

Mitmed projektid puudutavad energiasektorit, ravimitööstust, digitehnoloogiat ja masinõpet. Näiteks kavatseb GaltTec OÜ tuua turule uudse kütuseelemendi lahenduse, mis võimaldab toota elektrit väikeses mahus, kuid äärmiselt kõrge efektiivsusega. Ettevõtte juht Glen Kelp ütles, et tänu toetusele saab meeskond kasvada ja projekt jõuab kiiremini rakendusfaasi. Tema sõnul on tegu süvatehnoloogiaga, mille sarnast pole seni Eestis ega maailmas turul nähtud.

Tervishoiu ja keemia valdkonnas on tuge saanud näiteks TBD Pharmatech, kes arendab platvormi antikehade ja ravimimolekulide ühendamiseks. Nende siht on tõsta Eesti ravimitootmise taset rahvusvahelisele tasemele ja tulla turule ravimitega, mille järele on maailmas kiiresti kasvav nõudlus. Ettevõtte tegevjuhi Andrus Tasa sõnul võimaldab programm neil kiirendada tööd, mis seni liikus aeglaselt ja väikeste sammudena.

Teiste seas on toetust saanud veel Baltic Workboats AS, Auve Tech OÜ, ELIKO Kompetentsikeskus, Fractory OÜ, LabToWellness OÜ ja mitmed teised. Projektid varieeruvad liikuvatest robotitest tehisintellekti baasil analüüsitarkvaradeni ning uusi lahendusi arendatakse nii hariduses kui tööstuses. Ühiseks nimetajaks on tugev teaduslik alus ja potentsiaal kasvada globaalseteks toodeteks.

Majandus- ja tööstusminister Erkki Keldo sõnul on rakendusuuringute programm üks tõhusamaid viise, kuidas tõsta Eesti ettevõtete tootlikkust. Analüüs on näidanud, et programmiga liitunud tööstusettevõtted on jõudnud tootlikkuse poolest 120 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Samal ajal on kogu Eesti töötleva tööstuse keskmine tootlikkus alla 60 protsendi. See tähendab, et programmi mõju on märgatav ja reaalne.

EISi juhatuse liige Sigrid Harjo kinnitas, et huvi programmi vastu on väga suur ning ettevõtjad näevad selles võimalust tuua oma arendusideed kiiremini turule. Harjo julgustas ka järgmises voorus kandideerima, kuna rahastusvõimalused on laiapõhjalised ja avatud igas suuruses ettevõtetele.

Rakendusuuringute programm on tegutsenud alates 2020. aastast ning tänaseks on selle toel ellu viidud üle 200 projekti kogumahus 150 miljonit eurot. Järgmine, üheksas taotlusvoor avaneb juba 28. juulil 2025 ning eelhindamise tähtaeg on 15. september. Toetus on mõeldud kõigile Eesti ettevõtetele, kes soovivad arendada uusi teaduspõhiseid tooteid, teenuseid või protsesse.

Selliste toetuste kaudu liigub Eesti ettevõtlus kindlalt suunas, kus teadus ja tootearendus ei ole enam eraldiseisvad valdkonnad, vaid tihedalt lõimunud. Just see loob eelduse tugevate, kestlike ja rahvusvaheliselt konkurentsivõimeliste ettevõtete tekkeks.